Mis saab Eesti majandusest 2025. aastal?

Mihkel Nestor,
SEB majandusanalüütik

Sarnaselt eelmise aastaga pole ka 2025. aasta alanud majanduselus suure rõõmupeoga. Viimaste majandusnäitajate põhjal on jaemüük 15% väiksem kui oma hiilgeaegadel, tööstustoodangu kunagisest tipust on alles vaid 80% ja majanduslik kindlustunne püsib madal nii ettevõtete kui ka tavatarbijate seas.
Teisalt meenutab aastatagust aega ka see, et pilvise majandusstatistika taustal kipub majandusanalüütikute juttu ka optimistlikke noote siginevat. Kas kõik kordub taas või on majanduse tulevikku põhjust siiski rõõmsamates toonides näha?

Põhistsenaarium: majandus hakkab elumärke ilmutama

Eesti majanduse seniste hädade tuumpõhjus on olnud kõrged intressimäärad. Ühelt poolt on eestlased nii eraisikuna kui ka ettevõtete kaudu võtnud üsna suuri võlgasid. Kui keskpank inflatsiooniga võitlemiseks intressid kõrgele tõstis, tähendas see palju jaoks senise laenukoormuse olulist suurenemist. Uute ostude ja investeeringute asemel tuli hoopis eelmisi pankadele kinni maksta. Veel suurem oli kõrgete intressimäärade mõju aga meie põhjanaabritele, kus laenukoormus Eesti taset tunduvalt ületab. See tõi kaasa Põhjamaade kinnisvaraturu seiskumise ja oluliselt kahanenud nõudluse Eesti eksportkaupade järele, mille müügiedust siinne majandus eluliselt sõltub.
Õnneks on kõrgetel intressimääradel olnud inflatsioonile vajalik mõju ja hinnakasv on vähemalt enamuses Euroopast jõudnud soovitud tasemele. See on lubanud keskpangal alustada känguva majanduskasvu turgutamisega intressilangetuste teel. Kurikuulsa Euribori taseme määrab ära keskpanga pakutav hoiuseintress, mis eelmise aasta alguse 4% juurest on tänaseks jõudnud 3%ni ja kukub prognooside põhjal suveks kõigest 1,5% peale.
Protsent võib tunduda väike, kuid vaadates siinse regiooni hiiglaslikku võlakoormat, jätab see majapidamistele ja ettevõtetele väga palju vaba raha, mis hakkab pangalaenu teenindamise asemel paremat rakendust otsima.
Intressimäärade langus on Eestis abiks ennekõike suuremaid laenusid võtnud majapidamistele ja ettevõtetele. Samas kasvab tänavu märgatavalt ka maksukoormus – seda nii kõrgema tulumaksu, käibemaksu, uue automaksu kui ka aktsiiside tõttu. Lisades sinna ka inflatsiooni ja aeglustuva palgakasvu, ei ole enamikul majapidamistest ostujõu kasvu ilmselt loota. Jaekaupmeeste ja teenindusettevõtete jaoks ei pruugi see siiski tähendada järjekordset langusaastat.
Nimelt on objektiivsete tegurite kõrval piiranud majapidamiste tarbimise kasvu äärmiselt madal tarbijakindlus. Lugedes iga päev negatiivse alatooniga majandusuudiseid, on inimesed muutunud Eesti majandusolukorra suhtes äärmiselt pessimistlikuks. Viimati oli tarbijate kindlustunde indikaator niivõrd madalal tasemel 1993. aastal! Kui usk helgesse tulevikku on kõikuma löönud, kajastub see ka konservatiivsemas tarbijakäitumises. Et majandusuudised hakkavad tasahilju positiivsemaks muutuma, taastub ka julgus tarbida. Et muutused on juba toimumas, viitab näiteks hoogustunud aktiivsus kinnisvaraturul.
Suuri muutusi pole oodata tööturul. Vaatamata kesistele äritulemustele on tööandjad suutnud siiani koondamisi vältida ja olnud pigem helded ka palgatõusude andmisel. Võttes arvesse Eesti niigi väga kõrget tööhõivemäära, pole muidugi ka lootust, et hõive kuigivõrd tõusta võiks. Mis puudutab palgakasvu, on ilmselt oodata selle mõningast aeglustumist, kuid see muutus pole väga suur. Heade töötajate pärast valitseb Eestis pidev konkurents ja maksutõusud võivad julgustada töötajaid olema aktiivsed ka palgatõusu küsimisel. Kokkuvõtvalt on peamine stsenaarium Eesti majanduse jaoks sel aastal tagasihoidlik majanduskasv.

Negatiivne stsenaarium: vindume edasi

Põhistsenaariumi kõrval tasub alati igaks juhuks mõelda ka alternatiivsete variantide peale. Tagasihoidliku majanduskasvu taastumist võivad pärssida nii Eesti-sisesed kui ka -välised tegurid. Kuigi tööstustoodang on hakanud ilmutama taastumise märke, pole nõudlus Eesti peamistel sihtturgudel kaugeltki see, mis ta olla võiks. Madalamate intressimäärade ülekandumine Põhjamaade ehitusturule võtab veel pikalt aega, mistõttu pole selle sektoriga seotud ettevõtetel nii pea hõlpu loota. Olulise osa jaoks Eesti töötlevast tööstusest tähendab see virelemist ka 2025. aastal.
Nii otseselt kui ka kaudselt mõjutab siinseid eksportijaid ka Saksa majandusega toimuv. Ühelt poolt kuulub Saksamaa samuti meie tähtsamate kaubanduspartnerite sekka, veelgi olulisem on Saksa turg aga Soome ja Rootsi ettevõtete jaoks. Sellest tulenevalt ei saa välistada stsenaariumit, kus Eesti eksport jääb kiduma ka 2025. aastal, mis sunniks ilmselt nii mõndagi ettevõtet lõpuks ikkagi koondamise ette võtma.
Sisemajanduse poolelt on võimalus negatiivseteks üllatusteks ehk madalam, ent piisab ka teadaolevast – maksud tõusevad ja hinnad kallinevad. Sellest johtuvalt võib tarbijate käitumine jääda konservatiivseks ka sellel aastal, mis mõjutab negatiivselt nii kaubandus- kui ka teenindussektorit.

Positiivne stsenaarium: eksport tõmbab majanduse käima

Lõppeks ei saa välistada, et tänavune aasta tuleb oodatust oluliselt parem. Nimelt on majanduskasvu seni pidurdanud ennekõike inimeste pessimistlikud hoiakud, mida on süvendanud inflatsioon ja intressimäärade tõus. Nüüd, kus intressimäärad langevad, võib majanduskasv ka üsna hoogsalt taastuda. On ju seis peaaegu kõigi riikide tööturgudel endiselt üsna hea, tööhõive kõrge ja palgadki tublisti kerkinud.
Kui taastub lootus, et majandusseis paraneb, võivad inimesed seetõttu asuda üsna hoogsalt tarbima, mis omakorda paneb ettevõtted tootmisvõimsust kasvatama ehk investeerima. Ekspordist sõltuva Eesti majanduse jaoks tähendab paranev välisnõudlus tublisti tööd. Ehkki Soome ja Rootsi ehitusturu kiire käivitumine tundub võimatu, toimub paljudes teistes tootmisharudes muutus kiiremini, vedades kasvule ka siinse majanduse.