Pinged maailmakaubanduses suurendavad riske Eesti ekspordi kasvule

Tõnu Mertsina,
Swedbanki peaökonomist

Eelmisel aastal vähenes Eesti päritolu kaupade eksport küll protsendi võrra, kuid aasta teisel poolel pöördus eksport kasvule. Detsembris suurenes see aastases võrdluses 4%.

Kaugelt kõige rohkem mõjutasid eelmisel aastal langust kokkupandavate puitehitiste ja metallijäätmete eksport, samas kui tugevama kasvu tegid põllumajandustoodete, toiduainete ja täppisseadmete väljavedu.
Riikidest vähenes Eesti päritolu kaupade eksport eelmisel aastal enim Soome ja Rootsi, kuid suurima kasvu tegi eksport USA-sse. USA-sse suurenes enim mobiilsideseadmete (peamiselt 5G seadmete) väljavedu. Rootsi suunal vähenes peamiselt mobiilsideseadmete ja kokkupandavate ehitiste eksport. Soome suunal aga kokkupandavate ehitiste ning elektroonika ja mehaaniliste seadmete eksport.
Detsembris kasvas enim puittoodete, veesõidukite, täppisseadmete ja kokkupandavate ehitiste eksport. Kõige rohkem langes aga teravilja ja metallijäätmete väljavedu. Veesõidukite eksport tegi detsembris erakorraliselt tugeva tõusu ka ilma eelmise aasta baasiefekti mõjuta, aga paljusid teisi kaupu mõjutas baasiefekt. Riikide võrdluses oli detsembris tugevaim ekspordikasv USA-sse, enim aga vähenes eksport Rootsi.

Ettevõtted ootavad ekspordi paranemist

Tööstusettevõtete hinnang eksporditellimuste ja ootused eesolevate kuude ekspordi kohta on paranenud, kuid need jäävad veel nõrgemaks pikaajalisest keskmisest.
Järk-järgult paranev eksport toetas eelmise aasta teisel poolel Eesti suurima kaupu eksportiva majandusharu, töötleva tööstuse toodangu kasvu, samas kui kodumaine nõudlus oli nõrk. Töötleva tööstuse ettevõtted suunasid eelmisel aastal oma müügist ekspordiks 67,2%, kusjuures ligi pooltel tegevusaladel oli see osakaal üle 80%. Ekspordi osakaal müügis oli tublisti suurem kui 2023. aastal.

Eesti eksport on muutunud mitmekesisemaks

Eesti ekspordi jaotus on kaupade lõikes muutunud aastatega mõnevõrra ühtlasemaks ehk vähem kontsentreerituks üksikutele kaupadele. Üle-eelmisel aastal oli Eestist eksporditavate kaupade jaotus ühtlasem kui näiteks Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis ja Saksamaal.
Kui aga võrrelda Eesti kaupade ekspordi jaotust suuremate sihtturgude järgi, on see meie lähiriikide ja suuremate kaubanduspartnerite võrdluses kõige rohkem kontsentreeritum. Seega mõjutab väheste riikide majandusolukord meie eksporti tugevamalt.

Tollimaksud pidurdavad maailmakaubanduse kasvu

Välisnõudlus peaks sel aastal küll tasapisi suurenema, kuid ebakindlus väliskeskkonna ja -kaubanduse suhtes on suur. Praegu ei ole veel täpselt teada USA poolt Euroopa riikidele suunatud tollitariifide kogu pakett, kuid esialgsetel andmetel peaks nende otsene mõju Eestile jääma tagasihoidlikuks.
Kolmandik meilt USA-sse veetud kaupadest on mobiilsideseadmed, kuid nende osakaal Eesti päritolu kaupade koguekspordist oli eelmisel aastal vaid 1,7%. Samas tuleb sellele lisada ka meie kaubanduspartnerite kaudne mõju.

Euroala majanduskasv tuleb sel aastal alla pikaajalise keskmise

Swedbanki prognoosi järgi tuleb euroala majanduskasv sel aastal võrdlemisi tagasihoidlik ning jääb alla viimase kümne aasta keskmisele. Samas peaks välisnõudlus tervikuna veidi suurenema, mis peaks parandama Eesti ettevõtete ekspordivõimalusi.
Saksamaa ja Soome majanduskasv tuleb sel aastal küll tagasihoidlik, kuid võrreldes eelmise aasta langusega on need siiski paremad tulemused. Ka Läti majandus peaks eelmise aasta langusest kasvule pöörduma ning Rootsi ja Leedu majanduskasv peaks kiirenema. USA, mis oli eelmisel aastal ligi 5,2 protsendiga Eestile suuruselt kuues kaubanduspartner, majandus ja selle nõudlus jäävad sel aastal tugevaks.

Eesti ettevõtete ekspordikasvule võib vastu töötada nõrgenenud konkurentsivõime

Eesti ekspordihinnad on viimase nelja aastaga kasvanud kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt, sealhulgas paljudel meie suurematel eksporditurgudel – Soomes, Lätis, Saksamaal ja Leedus. Eesti tööstusettevõtete hinnangul on nende konkurentsivõime nii välis- kui ka siseturul aastatega vähenenud, kusjuures eriti tugev kukkumine on toimunud just viimastel aastatel.
Samas soodustavad langevad intressimäärad investeeringuid efektiivsuse parandamisse.