Rail Baltic – Eesti suurim taristuprojekt ja võimaluste aken

Rail Baltic Estonia

Rail Baltic ei ole pelgalt infrastruktuuriarendus, see on Eestile ainulaadne võimalus integreerida end Euroopa majandusruumi täiesti uuel tasemel. Projekti strateegiline eesmärk ei ole ainult reisijateveo kiirendamine, vaid ka Eesti kui logistikakeskuse ja tööstusklastri arendamine.
Uus raudteekoridor muudab kaupade ja inimeste liikumise tõhusamaks ka Raplamaal, avades ukse välisinvesteeringutele ning tugevdades kohalike ettevõtete konkurentsivõimet. Tugev infrastruktuur on võtmetegur, mida välisinvestorid sihtriigi valikul arvestavad. Samuti avab see võimalusi uutele ärimudelitele, millest saavad kasu ka kohalikud ettevõtjad.
Raplamaa, mille ettevõtluskeskkond on seni olnud suunatud pigem kohalikele turgudele, on üks piirkondadest, kus Rail Baltic võib tuua kaasa märkimisväärseid majanduslikke muutusi. Uus taristu mõjutab otseselt Kohilat, Raplat ja Järvakandit, pakkudes neile logistilisi eeliseid ning tõstes piirkonna atraktiivsust ettevõtluseks ja elukeskkonnaks.

Kohila: peatus, mis loob väärtust

Kohila vallavolikogu kehtestas möödunud aasta lõpus Rail Balticu Kohila raudteejaama detailplaneeringu, mis paneb paika piirkonna arengusuunad. Kohila on seni olnud pigem Tallinna lähipiirkond, kuid kiire ühendus muudab selle sisuliselt Tallinna äärelinnaks. Rail Balticu tulekuga võib sellest kujuneda oluline tööstus- ja ettevõtluskeskus, kus tööstuspargid ja elukondlik kinnisvara arenevad kõrvuti.
Kohila kinnisvaraturg on juba hakanud elavnema – Tallinnaga kiire ühenduse võimaldamine muudab selle atraktiivseks nii koduostjatele kui ka investoritele. Rail Baltic võimaldab inimestel liikuda kiirelt Tallinna ja Pärnu suunal ja kaugemalegi, mis loob soodsa pinnase uute töökohtade tekkeks.
Veelgi olulisem on see, et Rail Baltic võib meelitada Kohilasse uusi ettevõtteid. Kui seni on peamised investeeringud koondunud Harjumaale, siis nüüd pakub Kohila madalamate kinnisvarahindade ja hea transpordiühenduse kombinatsiooni. Kohila vald on võtnud arenduste osas eestvedaja rolli, tegeledes aktiivselt visiooni ja planeeringutega, et ligi meelitada ettevõtjaid ja investoreid.

Rapla: logistiline sõlmpunkt

Rapla piirkond on Rail Balticu üks võtmekohti – siin on olemas potentsiaal nii reisijateveo kui ka kaubaveo arendamiseks. Rail Baltic ei ole üksnes reisirongide tarbeks, vaid avab Eesti tootjatele võimaluse ühendada end tõhusamalt Euroopa tarneahelatesse.
Hetkel liigub iga päev läbi Ikla piiripunkti umbes 1200 veoautot, kuid paljude vedajate hinnangul võiks olulise osa sellest kaubavoost suunata raudteele. Rail Baltic loob eelduse, et kaubavedajad saaksid kasutada multimodaalseid lahendusi, kus pikemad distantsid läbitakse rongiga ning „last mile delivery“ ehk teekonna viimane ots toimub autodega. See lahendus võib vähendada transpordikulusid, keskkonnamõjusid ja sõltuvust vananevast tööjõust selles sektoris.
19. ja 20. sajandil oli paljudel tootmisettevõtetel otseühendus raudteega, aga tänapäeva trend on rajada kaubajaamad, kuhu kaup autodega tuuakse ja rongidele tõstetakse. Selline lahendus võimaldaks ka Raplamaa ettevõtjatel pääseda uutele turgudele, vähendades samal ajal transpordikulusid.

Järvakandi tööstusklastri potentsiaal

Näiteks Järvakandis on tänu juba olemasolevale klaasitööstusele Rail Balticu valguses võimalik astuda järgmine samm tööstusklastri suunas. Klastriks nimetatakse geograafiliselt koondunud omavahel seotud ettevõtete ja institutsioonide rühma, mis tegutsevad samas valdkonnas ning toetavad üksteise konkurentsivõimet ja innovatsiooni.
Järvakandis on tugev vundament juba olemas – klaasitehas tegutseb edukalt ja omab pikaajalist kogemust, kuid nüüd tuleb hinnata, millised täiendavad ettevõtted ja tootmisahelad võiksid siia lisanduda, et kujuneks terviklik tootmiskeskus. Rail Baltic ei too ainult kiiremat ja soodsamat juurdepääsu Euroopa turgudele, vaid avab ka uusi võimalusi tööjõu liikumisele, pakkudes klaasitööstusele ligipääsu kvalifitseeritud spetsialistidele nii Eestist kui ka väljastpoolt.
Kui piirkond suudab kaasata innovatiivseid ettevõtteid, mis täiendavad klaasitootmist, näiteks kõrgtehnoloogiliste klaasitoodete arenduse või taaskasutatava klaasi tootmise valdkonnas, võib Järvakandist saada Läänemere piirkonna üks olulisi klaasitööstuse keskusi.

Tuleviku väljakutsed ja võimalused

Kuigi Rail Baltic loob Raplamaale märkimisväärseid võimalusi, tuleb tegeleda ka mitmete väljakutsetega. Taristu rajamine ja haldamine nõuab kohalikelt omavalitsustelt läbimõeldud planeerimist ning koostööd ettevõtjate ja riigiga.
Rail Baltic pakub Raplamaale midagi enamat kui lihtsalt uut transpordivõimalust – see on harukordne võimalus positsioneerida piirkond uueks majandus- ja tööstuskeskuseks. Kas ettevõtted ja omavalitsused suudavad sellest võimalusest maksimumi võtta, sõltub juba nende võimekusest kohaneda, planeerida ja kiiresti tegutseda.
Raplamaa ettevõtjatele ja investoritele on küsimus lihtne: kas võtta Rail Balticut kui läbipääsu Euroopa majanduse südamikku või lasta sellel mööda sõita? Aeg tegutseda on praegu.