RAEK-i ja ROL-i ühendamise üle peeti järjekordne arutelu

Kehtna vallalt tulnud ettepanek ühendada Raplamaa Omavalitsuste Liidu (ROL) ja Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (RAEK) kontorid on jätkuvalt elujõus. Viimati pidasid vallajuhid selle üle terava arutelu neljapäeval, 27. veebruaril toimunud ROL-i täiskogu koosolekul.

Lõpliku otsuseni ei jõutud, kuid see-eest pandi paika, et välist ekspertiisi ei kaasata ning lahenduseni jõutakse oma laua taga.
Asja mõte on välja uurida, kas on võimalik leida kokkuhoiukohti, kui kaks asutust ühendada. Neljapäevasel täiskogu istungil ütlesid kõigi nelja Raplamaa valla juhid välja oma seisukoha.

Kehtna vallavanem Tanel Viks loomulikult toetas selle ettepanekuga edasiminemist, sest kogu ettepanek saigi ju alguse Kehtna vallast. Märjamaa vallavanem Triin Matsalu ütles, et see ettepanek tuleks laualt maha võtta ning minna edasi status quo’ga, kus kaks asutust on eraldi. Rapla vallavanem Gert Villard toetas RAEK-i ja ROL-i ühendamist viitega, et seda plaani on arutatud varemgi, nüüd on aeg see ära teha. Kohila vallavanem Allar Haljasorg ütles, et tema arvates ei peaks selles küsimuses tegema revolutsiooni, kuid väiksemaid asju tuleks parandada.
Arutelu kujunes päris tuliseks ning seisukohad läksid risti. Küll aga oldi ühte meelt selles osas, et otsuse langetamiseks ei tule tellida ekspertiisi väljastpoolt, mis maksaks 20 000-30 000 eurot. Selle asemel jõuti üksmeelele, et vastus tuleb leida isekeskis ROL-i laua taga.
Aruteludes osales pikaaegne RAEK-i nõukogu esimees Tarmo Lukk. Ta ütles, et tema RAEK-i ja ROL-i ühendamist ei toeta. “Mina ei näe siin mingit kasumit. Praegu toimib piisavalt hea mudel, kus ROL ja RAEK toimetavad ühe katuse all. Tänane probleem seisneb selles, et vallad tahaksid nagu midagi muuta, aga endal ei ole sõnumit, mida nad tahaksid ROL-ist näha. Kõigepealt peab iga vald ise tegema endale selgeks, millist muudatust nad näha tahavad, ja siis tuleks minna edasi ROL-i tasandile,” rääkis Lukk.
Ta lisas: “See, kui need kaks panna kokku üheks organisatsiooniks, ei anna mingit efekti, vaid lihtsalt hägustab olukorda.” Samas kiitis Lukk otsust mitte tellida väljastpoolt ekspertarvamust. “Seda küsimust ei saa lahendada nii, et laseme kellelgi teisel enda eest mõelda. Me peame ise teadma, mida tahame,” rääkis ta.
Üks mõte, mis arutelude käigus esile kerkis, oli see, et valdade volikogud ei tunne ROL-i ega RAEK-i tööd piisavalt hästi. Sellest kasvas välja mõte, et mõlema kontori töötajad võiksid käia volikogudes oma tööd tutvustamas.
Kehtna vallavanem Tanel Viks ütles, et praeguses olukorras on oluline tuvastada, kas RAEK-i ja ROL-i tegevuses on midagi, mis oli asjakohane viis aastat tagasi, aga enam mitte. “Likvideerida saame seda, mida me tuvastame. Toonitan: kas me lähme eraldi asutustega või ühendame need, siis mõlemal pool on plussid ja miinused. Oluline on, et see küsimus on praegu laual, mitte laualt maas,” rääkis Viks.
Ta selgitas, et ei ole selliseid asju, mis oleksid lõpuni head või lõpuni halvad ning sedasi on ka kahe asutuse ühendamisega. “Arvestades, et me lähme teatud küsimustes aina enam projektipõhiseks, peame ka ise üles näitama paindlikkust. Ei ole ju välistatud, et pehmete tegevuste raha on ühendasutuses võimalik mõnevõrra paindlikumalt kasutada,” rääkis Viks.
Omaette küsimus on ka see, mis võiks olla kahe asutuse ühendamisel võidumoment. On see kokkuhoid mõne ametniku palgaraha pealt? “See on kõige väiksem küsimus. Muidugi võib see olla kaasnev nähe. Ametnikud on meil nupukad ja tublid. Võimalik on see, et mingi tegevus, mis oli asjakohane viis aastat tagasi, enam seda ei ole,” rääkis Viks.
Nüüd lähevad protsess ja arutelud edasi. Järgmisena tuleb see küsimus arutlusele neljapäeval, 6. märtsil ROL-i juhatuse koosolekul. “Lähme nüüd protsessiga edasi ja püüame defineerida, mida me täpselt ootame. Kõik vallad peavad vaatama peeglisse ja samas olema nõudlikud, et mida me ootame, ja siis lähme sellega edasi,” rääkis Viks.