Märjamaa Ettevõtjate Piirkondlikul Ühendusel (MEPÜ) täitus tegevuse algusest 25 aastat. Seda tähistati laupäeval, 5. aprillil Märjamaa rahvamajas galaõhtuga.
Sõnavõtuga esines ühenduse juhatuse esimees Andres Jõessar ning sünnipäevalapsele käisid õnne soovimas Märjamaa vallavanem Triin Matsalu, Raplamaa Ettevõtjate Ühingu, Raplamaa Partnerluskogu ning Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse esindajad. Kokku oli peol osalejaid kaheksakümne ringis.
MEPÜ on haruldane nähtus terves Eestis. Kui veerand sajandit tagasi tegevusega algust tehti, oli asutajaliikmeid kakskümmend. Nendest kuus on jätkuvalt ühenduse liikmed. Küll aga on tänaseks päevaks kasvanud liikmete arv 35 peale. Nende seas on nii Valgus, Vana-Vigalas, Lauknal, Sipal, Märjamaa alevis ning mitmel pool mujal tegutsevaid ettevõtjaid. Liikmeid on ka väljastpoolt Märjamaa valda Kullamaa piirkonnast ja Saue vallast.
Andres Jõessar meenutas, et ühenduse algusaegadel oli maailm hoopis teistsugune. Toona oli põhiliseks probleemiks info vähesus ning ühendusse kuulumine kompenseeris seda. Just teiste ettevõtjate kaudu liikus vajalik info ning siis oli oluline selles võrgustikus sees olla. Nüüd on seis vastupidine.
“Need põhjused, miks MEPÜ sai ellu kutsutud, on paljuski ajas devalveerunud. Need eesmärgid pole enam sajaprotsendiliselt ettevõtjatele vajalikud. Kui me 25 aastat tagasi alustasime, oli põhiline probleem infopuudus. Nüüd tuleb infot sisse uksest ja aknast nii palju, et seda ei jõua töödelda,” rääkis Jõessar.
Veerand sajandit pärast ühenduse algust on sobilik heita pilk nii möödunusse kui ka tulevikku. Jõessar on selle organisatsiooni tegemisi näinud päris algusest peale ning üle poole ajast olnud ka juhatuse esimees. Praegu on ta sellel positsioonil alates 2021. aastast. Jõessar tõdes, et praegu ootab ta ühenduse liikmetelt sisendit, kas ja kuidas organisatsiooniga edasi minna.
“Olen endas tundnud kahetisi tundeid päris palju,” tõdes ta. Ühe murekohana tõstis ta esile, et kuskilt ei paista noorema põlvkonna huvi ühenduse tegevust jätkata. N-ö mantlipärijat silmapiiril ei ole. Noored küll tegelevad ettevõtlusega, kuid seda tehakse teistsugusel viisil ja omamoodi.
Oma ettevõtete toetamine
Üks kandev põhimõte MEPÜ puhul on algusest peale olnud see, et kui vähegi võimalik, kasutatakse oma ühenduse liikmete pakutavaid teenuseid. Seda tehakse ennekõike selleks, et toetada Märjamaa piirkondlikku arengut. Kui oma ühenduse seest sobivat teenusepakkujat ei leita, siis vaadatakse teiste Märjamaal tegutsevate ettevõtete suunas ja ostetakse sisse nende teenused. Kui ka sellest ringist sobivat kandidaati ei leia, vaadatakse Rapla maakonnas või lähivaldades tegutsevate firmade poole.
Jõessar sõnas, et see on olnud kandev joon algusest peale ning toimib tänase päevani. “See toimib. Me ostame jätkuvalt teenuseid oma ühenduse liikmete käest nii palju, kui see on võimalik. Prioriteet üks on oma ühenduse liikmed, prioriteet kaks on Märjamaa ettevõtjad ja prioriteet kolm on lähivallad,” selgitas Jõessar.
Raivo Vare
MEPÜ ametlik tegevus käib peaaegu täiel määral avalikkuse ees. Peaaegu iga kuu leiab mõne sündmuse, millest osa võtta. Nii näiteks pidas majandusteadlane Raul Eamets 14. märtsil Märjamaa raamatukogus loengu. See oli loomulikult avatud kõigile ühenduse liikmetele, aga tasuta said kuulama tulla ka kõik ülejäänud soovijad.
Möödunud laupäeval, 5. aprillil toimunud pidulik sünnipäevaõhtu oli tegelikult samamoodi külastajatele avatud. Nii näiteks saatis ühendus välja kutsed kõigile Märjamaa vallas tegutsevatele ettevõtetele. Kõik võisid tulla, peost osa saada ja sünnipäevalapsele õnne soovida. Jõessar tõdes, et see oli teadlikult julge samm kutsed nii paljudele saata, aga samas oli teada, et ega kõik sellest kinni haara. Nii läkski, et väljastpoolt ühendust tuli peost osa saama kümmekond Märjamaa valla ettevõtjat.
Rääkides veel avalikkusele suunatud sündmustest, kutsus MEPÜ neljapäeva, 10. aprilli õhtuks Märjamaa raamatukokku esinema majandusteadlase Raivo Vare. Ka see on suunatud nii enda liikmetele kui ka avalikkusele. Kokkuvõttes ongi ainsad kinnised sündmused üldkoosolek ja juhatuse koosolek. Isegi inspiratsioonireisidele (2024. aastal käidi näiteks Itaalias ja Maltal) on võimalik ühenduse väliselt kaasa minna.
Raplamaa Ettevõtjate Ühing
Eesti mastaabis on haruldane, et ühe alevi ümber on koondunud ettevõtjate ühendus, mis püsib ja tegutseb ka veerand sajandi järel. Jõessar sõnas, et tema teada on midagi sarnast vaid Rae vallas, kus tegutseb Rae Ettevõtete Liit. Loomulikult tegutseb jätkuvalt ka Raplamaa Ettevõtjate Ühing (REÜ), aga nemad on maakondliku haardega organisatsioon. Ka Märjamaa piirkonnast on seal liikmeid.
Küsimusele, miks on vaja kahte paralleelset ühingut, vastas Jõessar, et suunad on erinevad. Naljatledes lisas ta, et miks ei oleks Rapla Ettevõtjate Ühingu liikmed võinud liituda just Märjamaa ühendusega, sest see asutati mõni kuu varem. Küll aga on need mõlemad asutatud aastal 2000. Jõessar ütles, et suhted kahe organisatsiooni vahel on toetavad ning vähesel määral kattuvad ka liikmed. Nii olid REÜ esindajad kohal ka laupäevaõhtusel sünnipäevapeol.
