Katse kaardistada Rapla kunstielu arengut

3. mail Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses (RKKK) avatud näitus „Kunstis olemised” on üks Rapla Kunstiseltsi asutamise juubeliaasta puhul korraldatavaid ettevõtmisi.

Muidugi oli kunstiseltsi asutamine tähelepanuväärne sündmus, kuid ometi ainult üks mitmest tähisest Rapla kunstielu aktiivse arendamise pikal teel. Alljärgnev on katse fikseerida juubeli puhul selle teekonna tinglikke kontuure.

1971
Teekonna punkt A võiks olla hetk, mil EKE Projekti arhitekt Toomas Rein hakkas oma meeskonnaga kavandama Rapla KEKi haldushoone arhitektuurilist lahendust. Maja valmis 1977. aastal. Seda on armastatud ja vihatud, sõimatud mausoleumiks, ülendatud Ufoks ja Okta Centrumiks. Ometi tuleb tunnistada, et just selle kõigist muudest ehitistest eristuva ehitisega tuli Raplasse puhang värsket kultuuriõhku, mis hõljub siin tänaseni.

1980
Päris kindlasti mõjutas siinse kunstielu virgumist Krista ja Jaan Urveti otsus pealinnast Raplasse kolida. Loomulikult on peaaegu võimatu panna näpp mingi sündmuse juurde ja öelda: Vaat see sai otsustavaks! Küll oskame aga tagantjärele asju paremini järjestada ja nii saame tunnistada, et Jaan Urveti asumine KEKi kultuurimetoodiku kohale muutis mõndagi. Kunstifondi abiga Ufo ringkoridoris korraldatud eesti kunstnike näitused olid Rapla elus sündmusteks.

1981
Vaevalt hakkab keegi ümber lükkama väidet, et järgmine punkt on Rapla KEKi juurde asutatud laste filmistuudio Mini-Anima. Idee, julgen arvata, kuulus Jaanile, kunstilise juhina asus seda ellu viima Krista. Just sealsed joonistamisvõimalused ja regulaarsed pealinna kunstinäituste külastamised olid hea pinnas, milles kunstipisik sai jõuliselt levida. Ka laupäeval RKKKs avatud näitusel on „minikate” hulgast võrsunud kunstiinimestel väärikas koht.
Pole põhjust kahelda, et Rap­last (ainuke vald maakonnas, kus laste kunstiõpet ei soosita) on mõnekümne aastaga saanud paik, millel on Eesti kunstiloos oma kindel koht. Olgu siis jutuks siit kasvanud kunstiinimeste põlvkonnad või väikese linnakese kohta üliaktiivne galeriitegevus. Ainuüksi RKKK on tähelepanuväärne nähtus, aga kui lisada Riinimanda galerii ja Rütmani ning keskraamatukogu pidevad väljapanekud ja siis veel gümnaasiumi näitused… Igaüks ütleks: No kuulge – uhke ju!

1988
12. novembril kogunesid Rapla rajooni täiskasvanud kunstiharrastajad esimest korda, et oma klubi asutada ja koos väljapanekuid korraldada. Tõsi, esialgu Urvetite käsi siin mängus ei olnud. Esimesse juhatusse kuulusid Jaan Kurm, Rein Berlokko ja Leopold Teder. Esimest tegevusaastat kokku võttes kanti ette, et klubis on 25 liiget, kes korraldasid Raplas kaks tööde väljapanekut, saatsid Põlvasse rändnäitusele 87 taiest ja panid Rootsis Värnamo linnas välja 23 teost. Hiljem lisandusid kontaktid leedulastega. Ka teedrajav saavutus!

1991
Oma eksirännakutelt jõudis tagasi „kadunud poeg” Toivo Kurmet. Mingil seni arusaamatul põhjusel pani ta jala maha just Raplas ja raputas argipäeva rutiinis alevit oma fatamorgaanaga kunsti- ning filmilinnakust. Praeguses kontekstis väärib paljudest Kurmeti ettevõtmistest esiletõstmist üks – heategevusliku sihtasutuse Maghira Fond (MF) loomine

1992
See on MF Maghira Kunstikooli asutamise aasta. Erialasid, milles pakuti õpet nii lastele kui ka täiskasvanutele, oli seinast seina. Kooli juhatajaks sai Mini-Animast vabaks jäänud Krista Urvet. Tema ülesanne oli nii õpetajate leidmine kui ka kooli tegelik loomine.

1993
Ilmnes, et Maghira Fond on üle öö muutunud maksejõuetuks ning Kurmeti raha, mida ta nii heldekäeliselt oli siia ja sinna annetanud, on samuti otsas. Aplombiga alustanud ja nüüd äkki tühja sülega erakooli saatus Rapla linnavõime ei huvitanud. Krista Urvet oli justkui võõra murega (polnud ju tema kool!) lõhkise küna ees. Ometi otsustati jätkata. Õnneks leidis ta – ilmselt Jaani suunamisel – esmast abi Avatud Hariduse Liidust (AHL), mille üks asutajaid oli tuntud sotsioloog ja ajakirjanike koolitaja Peeter Vihalemm.

1995
AHL oli aasta varem liitunud EVHLiga (Eesti Vabaharidusliiduga), sinna astus ka Maghira Kunstikool. Paraku muutus erakooli rahastamine järjest keerulisemaks. Vajati teistsugust keha, mis annetajatele ja fondidele enam meeldiks. Selleks sai Rapla Kunstiselts, millega oli ühinenud ka suurem osa Rapla Kunstiklubi liikmetest.

2010
Kunstiseltsi endised õpetajad Kairi Orgusaar ja Riin Pallon asutasid Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuse (RKKK), mis võttis enda kanda näituste, koolituste ja erinevate kunstisündmuste korraldamise. Sel aastal täitub asutamisest 15 aastat.

2013
Rapla Kunstiselts nimetati ümber Rapla Käsitöö- ja Kunstiseltsiks.

*
Tegelikult peaks siin olema veel kümnete inimeste nimed: nii nende, kes on osalenud, kes toetanud, kui ka nende, kes takistanud. Ja üldse ootab teema tõsisemat läbikirjutamist ning ülerääkimist. Ehk sünnib see juba sügisel juubeliaastat kokku võtval konverentsil?