Sotsiaalmeedias levivad populaarsed grupid, kus jagatakse pilte ja videoid mahajäetud hoonetest Eestis. Hiljuti sattus ühe sellise postituse tõttu tähelepanu alla Raplamaal Kehtna vallas asuv maja, mida suundus uudistama grupp võõraid inimesi.
Facebooki grupis „Mahajäetud ja hüljatud kohad/vanglad“, millel on ligi 14 000 liiget, ning sarnases kogukonnas, kus jälgijaid on koguni 36 000, jagatakse iga päev pilte ja videoid mahajäetud hoonetest. Kuigi grupi eesmärk on jäädvustada hüljatud hooneid, satuvad gruppidesse vahel ka majad, mis tegelikult polegi tühjad.
Nii juhtus ka Kalbu külas, kui aprillis postitati gruppi fotod välimuselt räsitud majast. Peatselt pärast postitust ilmusid kohale kutsumata külalised, kes majja uudistama läksid. Üks külaelanikest kinnitab aga Raplamaa Sõnumitele, et hoonel on omanik olemas ja kuigi ta külastab seda harva, pole maja siiski hüljatud.
Intsidenti sattus pealt nägema juhuslik mööduja Kaarel (nimi muudetud – isik toimetusele teada), kes jäädvustas oma kohtumise kutsumata külalistega videona. Mees tunneb maja omanikku ning nähes, et hoovi sõitis auto, mõtles ta minna peremeest tervitama. Kui ta märkas, et hoovi sõitnud autost hakkas välja voorima võõraid inimesi, otsustas ta lähemalt uurida, mida nood krundilt otsivad.
Kaarel ütles, et kuigi esialgu kutsumata külalised ehmusid, tuulasid nad majas rahumeeli edasi ning lahkumissoovi üles ei näidanud. Mehe sõnul väitsid kondajad, et käivad mahajäetud kohti ainult pildistamas ning kaasa midagi ei võta.
Kaarel lisas, et majaomanik on teadlik tõsiasjast, et tema majas on varem vandaalitsemas käidud, kuid seekordne juhtum pani ka teda imestama. Kaarlil on infot, et nädal pärast eelmainitud juhtumit käis uus punt inimesi majas omavoliliselt uudistamas. Kaarli eestvedamisel ja majaomaniku loal otsustasid aktiivsed Kalbu küla elanikud hoone aknad-uksed kinni lüüa, et vältida edasisi sissemurdmisi.
Kuigi sarnaseid gruppe on sotsiaalmeedias mitmeid, on eelmainitud grupi administraator Katrin Notberg, kelle sõnul käiakse sääraseid kohti lihtsalt üles pildistamas ja teiste sarnaste huvidega gruppide ja inimestega jagamas. Notberg oli üks, kes ka Kalbus kohapeal käis. „Meile öeldi, et see on mahajäetud, ja kui sinna läksime, oli seal juba vandaalitsetud. Seal pildistada ei olnud midagi,“ ütles ta kõne all oleva maja kohta.
Koolides ja vanglates käies küsitakse naise sõnul alati luba ja see on ka saadud. Eramajade puhul aga nii ei toimita ning info liigub lihtsalt gruppide vahel. „Kas te saate aru sellest, esiteks ei teadnud me, kelle maa see on, teiseks peaks omanikul olema nii palju mõistust, et löö kasvõi uks kinni, sest enne meid oldi seal juba sees käidud,“ selgitas naine.
Kas majadest ka midagi kaasa napsatakse, selle kohta ütles Notberg, et nemad midagi kaasa ei võta, kuid ta on kuulnud, et kuskilt majast olla traktor kaasa võetud. „No andke andeks, me oleme sõiduautoga ja see on ebaviisakas asju kaasa võtta,“ lisas ta. Pildi- ja videomaterjali jagatakse suure hulga inimestega, kuid naise sõnul mitte noortega, sest vandaalitsemist nad ei poolda. „Meile ei meeldi, et käiakse ja lõhutakse.“
Kesk-Eesti politseijaoskonna piirkonnagrupi juht Jaan Sildoja tõdes, et nad on teadlikud, et selline juhtum Kalbu külas aset leidis. Tänaseks on hoone sissepääsud võõrastele tõkestatud, kinnitas ta. „Meie lauale jõuavad aeg-ajalt üksikud teated sellest, et mahajäetud majades käiakse sees. Sellistes olukordades anname info edasi kohalikule omavalitsusele ning võtame ühendust kinnistu omanikuga ja palume tal võtta tarvitusele vajalikud meetmed, et tõkestada ohutuse tagamiseks ja enda vara kaitseks sissepääs võõrastele inimestele,“ lisas Sildoja, kes tuletab ühtlasi meelde, et võõrasse hoonesse minek on seadusega karistatav.
„Oleme suhelnud inimestega, kes mahajäetud hoonetes käivad. Nad sõnavad, et vanades majades käimine ja nende pildistamine on nende hobi. Tuletame meelde, et kõigil tuleb austada eraomandit. Isegi kui hoonesse minek kellegi teise õigusi ei riku, tuleb inimestel mõelda alati enda ohutusele. Näiteks on mahajäetud majades oht, et inimene võib kuhugi kukkuda või talle võib midagi peale variseda. Samuti, kui juhtub õnnetus ja keegi ei tea täpselt, kus inimene on, või kui koht seisab tühjana, ei pruugi elupäästev abi sinna õigel ajal jõuda,” hoiatas Sildoja.
Facebooki postitus tõi uudistajad „mahajäetud“ eramajja
0 Kommentaari


