23. augustil antakse üheteistkümnendat korda üle tiitel Eestimaa aasta külale, sedapuhku Kehtna vallas Kaereperes. Raplamaad esindab konkursil Kaiu alevik, mida hindamiskomisjon eile, 27. mail ka külastas.
Auväärsele tiitlile kandideerivad tänavu viisteist Eestimaa küla. Komisjon on tänaseks tutvunud kandidaatide ankeetidega ning nüüd, teises etapis käiakse külades kohapeal. Kaiu oli esimene, kes kaheksaliikmelise hindamiskomisjoni vastu võttis. Kogukonnal oli aega kaks tundi, et tutvustada oma tegemisi ja saavutusi ning tõestada, et just nemad väärivad Eestimaa aasta küla tiitlit.
Ettevalmistused olid tõsised – ajaloolise tagasivaate tegi Kalev Kiviste. Jupikese tänapäevast aga MTÜ Kaiu Kodukant aktiivsed liikmed. Kogu protsessi olid kaasatud Rapla valla esindaja, Kaiu kool, kohalik ettevõte Kaiu LT, Kolme Kandi rahvamaja ning mitmed aktiivsed kogukonna liikmed. Ühise bussisõiduga külastati rahvamaja, kooli, Karitsa järve, Tolla külaplatsi ning Lembit Arro mälestuspinki.
MTÜ Kaiu Kodukant aktiivse liikme Agnes Kurvitsa sõnul sujus külastus kenasti. „Meil oli suur rõõm ja au tutvustada hindamiskomisjonile, millega Kaius tegeleme ning kuivõrd ühtehoidev kogukond meil on. Siin ei ole tegemist ühe-kahe inimese pingutusega, vaid tegemistesse on kaasatud ettevõtjad, erinevad asutused ja kogukonnaliikmed. Nagu olen ka varem öelnud – sõltumata sellest, kas Kaiu pälvib Eestimaa aasta küla tiitli või mitte, oleme kogukonnana juba võitjad. Iga uus algatus ja ettevõtmine liidab meid veelgi rohkem kokku ja annab energiat uute ideede elluviimiseks.“
Kurvitsa hinnangul oli sisuka ülevaate andmiseks aega piisavalt. „Kaiu paistis täna täpselt sellisena, nagu ta iga päev on – elujõuline, arenev ja avatud. Me ei püüdnud midagi ilustada, vaid soovisime näidata autentset Kaiut just sellisena, nagu ta on.“
Viimased hindamiskomisjoni külastused toimuvad veel juulis ning juba augustis oodatakse kõiki külasid tänusündmusele viimati Eestimaa aasta külaks tituleeritud Kaerepere külla. Kuidas aga Eestimaa aasta küla selgub? Esmalt pani hindamiskomisjon ankeetide põhjal paremusjärjestusse oma personaalsed viis lemmikut. Pärast füüsilisi kohtumisi moodustab iga komisjoni liige taas oma personaalse paremusjärjestuse. Keskmise punktisumma tulemusena selgubki aasta küla 2024.
Eestimaa aasta küla hindamiskomisjoni kuuluvad Riigikogu esimees Lauri Hussar, Kalle Toomet (Valdade ja Linnade Liit), Triin Kallas (Leader Liit), Katre Karu (Eesti Maaturismi Ühing), Kai Kalman (regionaal- ja põllumajandusministeerium), Liina Laurikainen-Päri (Maaeluvõrgustik), Tiina Heidemann (Eesti Külaliikumine Kodukant) ja Leaanyka Leisson (2023. aasta küla Kaerepere).
Aasta küla konkurssi korraldab Eesti Külaliikumine Kodukant, seda aastast 2005. Aasta küla aunimetus omistatakse ühele külale, külade piirkonnale või alevikule, mis on saavutanud nähtavaid tulemusi ja mõju kohapealse elukeskkonna kujundamises. Konkursi võitja saab Kodukandi poolt aukirja, mälestuseseme ning rahalise stipendiumi 1500 eurot.
