Märjamaal tegutseb väliselt tagasihoidlikult rahvusvaheliselt tuntud rõivatootja Joutsen OÜ, mis valmistab jopesid, mantleid, veste, tekke ja patju, mida tarbitakse nii Eestis, Soomes kui ka mujal maailmas. Siinne tehas kuulub Soome perefirmale Joutsen Finland Oy, mille nimi on Skandinaavias juba aastakümneid kvaliteetsete udusulgedega seotud luksuse sünonüüm.
Möödunud neljapäeval, 22. mail korraldas Joutsen OÜ Märjamaal esmakordselt avatud uste päeva. Sel ajal said huvilised külastada tehase ruume ning soetada kontorisse paigutatud butiigist tekke, patju ja igasuguseid jopesid, mis võisid olla väikese defektiga. Esialgu tundus, et võib-olla huvilisi nii palju kohale ei tulegi, kuid tegelikult kogunes tehasetuurile omajagu, peaaegu 20 inimest. Tehasetuure tehti päeva jooksul kolm korda.
Joutsen Finland Oy loodi 1936. aastal ja on tänaseni pereettevõte, kus rõhutatakse eetilisust, kvaliteeti ja ajatut disaini. Algusest peale on ettevõtte eesmärk olnud valmistada hea atmosfääriga töökollektiivis häid tooteid. Seda põhimõtet järgitakse ka praegu.
„Algul oli toodete sihtrühm keskealised inimesed, kuid täna nähakse, et tooteid võiks teha ka noorematele,” rääkis Joutsen OÜ tootmisjuht Märjamaal Merle Kaarits. Märjamaa tehas avati 1998. aastal. Esialgu eelkõige tootmisüksusena, kuid tänaseks on sellest saanud oluline lüli Joutseni rahvusvahelises tarneahelas. „Meil valmivad kõik tooted nullist peale. Alustades sulgede pesust ja sorteerimisest kuni valmisrõivaste või tekkide õmblemiseni,” rääkis Merle Kaarits. Ettevõttes töötab 40 inimest, kellest suur osa on Märjamaa ja Raplamaa elanikud.
Udusulg kui kuninglik materjal
Joutseni toodete aluseks on ainulaadselt puhtad udusuled. Aastakümnete jooksul omandatud kogemuste baasil on ettevõte välja töötanud uudse udusulgede töötlemisprotsessi Joutsen Down System. Eelpestud udusuled läbivad tehasesse jõudmisel eraldi mitmeastmelise puhastusprotsessi, mis toimub tervikuna ilma ohtlike kemikaalideta.
Joutsen OÜ on ainuke ettevõte Põhjamaades, kellel on oma sulgede tootmisliin. Märjamaa tehases pestakse ja kuivatatakse udusuled spetsiaalse veepõhise meetodiga, ilma keemiat kasutamata. Tulemuseks on erakordselt puhas ja hüpoallergeenne materjal, mida hinnatakse nii tervisetoodetes kui ka moodsates linnamantlites. Täiteks kasutatavatelt udusulgedelt eemaldatakse kogu tolm, rasv ning loomsed valgud, mis võivad põhjustada allergiat.
Puhastest looduslikest materjalidest valmistatud udusuletoodetele on Soome Allergia-, Naha- ja Astmaliit andnud tunnustuseks toodete ohutuse ja puhtuse kohta oma kvaliteedimärgi. Samu ainulaadselt puhtaid udusulgi kasutatakse ka sulejopede täidisena, kus need annavad nii kergust kui ka sooja.
Koos Merle Kaaritsaga liikusime esimesse tootmistehasesse, kus ootas ees Peeter Lehe. Tema on sulgede spetsialist, kes tutvustas samm-sammult sulgedega töötamise etappe. „Hetkel sorteerime me valget hanesulge, mis on kõige väärtuslikum ja kõige kallim. See tooraine on lihtsalt kõige parem,” rääkis Peeter. Järgmine peatus oli tootmistsoonis, kus olid tohutult suured masinad. Nendega saab edukalt udusulgi töödelda. Esimene masin puhastab suled prahist, näiteks neisse kogunenud liiv ja tolm.
Peeter Lehe sõnul läheb sulgedest kahjuks 40% prügimäele. „See on üpris suur kadu ja sellega ei saa me mitte midagi teha, peame sellega leppima,” rääkis ta. Liikusime masina juurde, mis sorteerib tolmumasinast tulnud sulgedest välja need, mis lähevad äraviskamisele, udusuled ja üle 10 cm pikkused udusuled, mida kasutatakse patjade tootmisel.
Kui suled on sorteeritud, järgneb pesu. „Valget hanesulge me peseme natukene üle kahe tunni ning me kulutame sellele peaaegu kuus tonni vett,” rääkis Peeter Lehe ja lisas, et ühes pesus on korraga umbes 20 kg sulgi. Peetri sõnul on see üüratult suur kogus. „See teebki meie toote natukene kallimaks, kui on võib-olla teised Euroopa tooted ning samuti Hiina tooted. Meie puhtuse tase on väga kõrge.” Kuna Joutsenis toodetud tekid ja padjad on allergiavabad, nõuab see suurt puhtust.
Järgmiste masinate juurde liikudes nägime pesumasinast tulnud hanesulgede hunnikut. Need, kes soovisid, said neid ka katsuda. Edasi liiguvad pestud suled kuivatisse, kus neid kuivatatakse 108 kraadi juures. „See on miinimum, et see hävitaks kõik need bakterid, mis on jäänud sulerootsu sisse. Neid asju sinna kindlasti jääda ei tohi,” rääkis Peeter.
Suled kuivavad kuivatis umbes 20 minutit. Selle ajaga jõuab märg sulg kuivada ning on valmis järgmiseks töötluseks. „Me oleme nähtavasti ainukesed kogu Euroopas ja nähtavasti ka kogu maailmas, kes pärast pesu ja kuivatamist võtavad veel kord tolmu välja, mis on tekkinud sellise kuivatamise käigus,” rõhutas Peeter. Tänu sellele on nende padjad ja tekid allergiavabad.
Märjamaal töötatakse kaht sorti sulgedega. Nad sorteerivad välja valged ja kirjud suled ning töötlevad neid eraldi. Sellel päeval olid tolmumasinas valged hanesuled ning mõlemas sorteerijas kirjud hanesuled. Huvitav oli kuulata, kuidas suled jaotatakse erinevateks fraktsioonideks ning kuidas neid siis erinevate pöörete ja õhuliikumistega töödeldakse. Tulemuseks on erakordselt pehme ja kerge udusulg, mille eest on inimesed nõus maksma.
„Me peame nägema vaeva, et see hea sulg meile liini lõppu välja jõuaks,” rääkis Peeter ja näitas huvilistele valmistoodangut. „Kuna toormaterjal on kallis, on meie toodangu kiirus hetkel üpris aeglane. Me saame päevas seda maksimaalselt ühe kilo,” nentis Peeter, kelle sõnul on nõudlus tegelikult hästi suur. Huvilised said teada ka seda, et kevad-sügisjopesse läheb 86-120 grammi sulgi, aga talvejopesse võib minna ka üle 200 grammi udusulgi. Samuti saime tutvuda kõige kallima udusulega.
Tegemist on hahasulega, mida toodetakse väga harva ja vähe, päevas maksimaalselt pool kilo. Merle Kaaritsa sõnul teevad nad hahasulgedest siiditekke, mis lähevad Aasiasse. „See sulg tuleb Soomest ja selle töötlemine on puhas käsitöö,” rääkis Merle. Ta viis läbi ka ühe vahva testi, kus vabatahtlikult käed ette sirutanud naisterahva peo peale poetati peotäis hahasulgi. Naisel olid silmad kinni ning ta pidi ütlema, millal Merle suled tema pihku paneb. Suled olid naisel peos, kuid ikkagi ei tundnud ta seda. Ainult üks asi reetis, nimelt see, et hahasuled tekitasid peopessa soojuse.
Tekk, mis ei ole lihtsalt tekk, ja jope, mis ei ole lihtsalt jope
Kuigi Joutsen on laiemalt tuntud oma elegantsete jopede ja teiste rõivaste poolest, on Märjamaal oluline roll ka tekkide ja patjade tootmises. See ei ole konveieritöö, vaid täpne ja läbimõeldud käsitööprotsess. Kohevad udusuletekid loovad mõnusa tunde ja hea meeleolu igas päevas, aga nende valmistamine on suures osas käsitöö. Seepärast on iga teki puhul tunda valmistaja hoolt ja oskusi.
Koos Merle Kaaritsaga vaatasime ringi erinevates tootmisruumides, kus valmistati tekke. Esimeses ruumis valmistasid kaks töökat naist matkatekke. Üks tööline teeb ümberõmblused ja teine tepib. „Sedasama toodet teeme juba päris mitu aastat. See on meie enim müüdud toode,” tutvustas Merle pooleli olevat tekki, mille kallal nobenäpud tegutsesid. Ta rääkis lisaks, et kogenud töölised saavad juba puhtalt käetunnetuse järgi aru, kas teki sisse on sulgi jaotatud võrdselt.
Joutsen OÜ tugineb ka moodsale tehnoloogiale. Töötajad saavad kasutada uuenduslikke ja spetsiaalselt udusuletoodete valmistamiseks loodud masinaid, mis tagavad ühtlase kvaliteedi ja tõhusa tööprotsessi. Töötaja täidab vaid masina toru sulgedega, masinasse on seadistatud vajalikud kaalukogused. Töötaja ei pea muud jälgima, kui ainult seda, kas masin kaalub õigesti.
„Ma tahan teile näidata, miks meilt tulevad tekid on kallid,” juhtis Merle huviliste tähelepanu. „Meile tuleb kest sisse, siis me kõik kestad ja nende kvaliteedi kontrollime üle,” rääkis ta ja kirjeldas siis, et kvaliteedi hoidmiseks kaaluvad nad kesti enne ja pärast sulgedega täitmist. Samal ajal näitas ta valguslaua abil ühte defektiga tekki, millesse oli tekkinud imepisike viga.
Joutsen OÜ-st tulevad ka mõnusad Joutseni udusulejoped, mis valmivad samuti oskuslike töötajate käe all. Uudne tõhus tehnoloogia ning hoolikalt valitud materjalid tagavad vastupidava lõpptulemuse. Udusulejopede valmistamine koosneb mitmest etapist ja nõuab vastavaid kutseoskusi ja teadmisi.
