Sisuturundus
KEERUKAS DÜNAAMIKA. Värske tööjõuvajaduse baromeetri järgi on Raplamaa tööturg justkui tasakaalu otsingul – tööandjad vajavad inimesi, inimesed vajavad tööd, ent ootused ja oskused ei pruugi omavahel sobituda. Maakonna töötuse määr on 6,5 protsenti, töötuna on arvel 878 inimest ning tööd otsivaid naisi ja mehi on võrdselt. Numbrid iseenesest ei tundu suured, samas on tööturu dünaamika keerukam, kui statistika lubab arvata.
Eesti töötukassa Raplamaa osakonna juhi Ilvi Pere sõnul on töötute seas üks osa selliseid inimesi, kellel on tööle asumisel takistusi, nagu tervis, puuduvad keeleoskused või lihtsalt liiga pikk paus viimasest töökogemusest. Pikaajalisi töötuid on Raplamaal 315, tervisepiirangutega inimesi 194 ning eesti keelt mitteoskavaid tööotsijaid 32. Viimase töökogemuse järgi on kõige rohkem arvel ehitajaid ning kaubanduse ja klienditeeninduse taustaga töötuid, vastavalt 106 ja 102.
Samas on tööpakkumisi kõigest 97, mis tekitab olukorra, kus kvalifitseeritud inimesed ootavad tööd, aga sobiva töö leidmiseks peavad nad liikuma tööle naabermaakondadesse. Näiteks vaid kolm tööpakkumist on ehitusvaldkonnas. Pere julgustab ehitusettevõtteid olukorda kasutama ning pakkuma tööd neile oskustega inimestele, kes otsivad parasjagu töötukassa kaudu tööd. Ta lisab, et ehitussektoris on praegu üks põhilisi mõjutajaid Rail Balticu trassi ehitus. Projekt on tekitanud nõudluse näiteks veoautojuhtide järele ning võib ehitustegevuse hoogustudes peatselt pakkuda veelgi rohkem töövõimalusi.
Üks valdkond, mis kevaditi tööpakkumiste arvus esile tõuseb, on haridus. Kuna koolides on palju tähtajalisi töötajaid, hakatakse õppeaasta lõpus lõppevate lepingute tõttu suvel aktiivselt uusi inimesi otsima. Praegu on Raplamaal pakkuda hariduse vallas 31 töökohta. Teenindus- ja müügivaldkonnas otsib töötajaid kaheksa tööandjat, kokku on vabu töökohti 21.
Kui vaadata ameteid, kus tööjõupuudus kõige teravamalt tunda annab, siis kerkivad esile hooldusteenuste pakkujad, eriarstid, õed, psühholoogid ning gümnaasiumiastme õpetajad. Suurim probleem ei ole alati tööjõu puudumine, vaid pigem ei vasta pakutav palk tööotsijate ootustele. Haridussektoris on murekoht tööjõu ebapiisav kvalifikatsioon – ei ole piisava hariduse ja pädevusega inimesi. Hooldajate leidmisel on olukord küll aastatega paranenud, sest pakutav palk jääb vahemikku 1200–1400 eurot, mis on tunduvalt kõrgem varasemast, kuid töötajaid on vaja rohkem, sest hooldatavate arv kasvab.
On mitmeid põhjuseid, miks teatud ametikohad võivad jääda täitmata, ja need võivad sõltuda mitmetest asjaoludest: tööandjast, piirkonnast, puuduvatest oskustest ehk kvalifikatsioonist, töötasust või töötingimustest, mis ei vasta tööotsijate ootustele. Samuti on probleemiks transport, motivatsioonipuudus ning tervisest tulenevad takistused.
Samas ei ole hooajalisus Raplamaal väga terav mõjutaja, sest maakonnas ei ole suuri marjakasvatusi ja turismikeskuseid. Siiski on alates märtsist tunda töötuse vähenemist, kuna vajatakse töötajaid põllumajanduses, turismisektoris ja teeninduses ning Raplamaa asukohast tingituna on lihtne liikuda tööle naabermaakondadesse, nagu Harjumaa, Läänemaa, Pärnumaa või Järvamaa. Samas tulevad alates juulist arvele koolilõpetajad, kes ei plaani minna edasi õppima.
Tehisintellekti ja automatiseerimise mõju on juba tuntav
Samas leidub ka valdkondi, kus tööjõudu on rohkem, kui vaja. Pere loetleb ametikohti, kus on hetkel tööjõu ülejääk: ettevõtte juhid, juhatajad, sekretärid, raamatupidajad, andmesisestajad, aianduse lihttöölised, puidutöötlemisseadmete operaatorid, koostajad, üldehitajad, maalrid, postisorteerijad, postiljonid, müügiesindajad, kassapidajad, toitlustuse klienditeenindajad. Aina enam tuleneb tööjõu ülejääk tehnoloogia arengust, sest digitaliseerimine, automatiseerimine ja iseteeninduslahendused vähendavad vajadust kindla tööjõu järele.
Mõnes mõttes täidavad masinad need lüngad, kus inimesi on keeruline leida, näiteks liinitööl või kaubanduses iseteeninduskassades. Teisalt tähendab see Pere hinnangul, et teatud töökohtade vajadus võib hoopiski kaduda. Kui kogu tööprotsess automatiseeritakse, jäävad hätta need, kellel puudub võimalus või motivatsioon ümber õppida. Seetõttu on oluline keskenduda pigem koostööle tehnoloogiaga kui sellele vastandumisele.
Ta nendib, et tulevikku vaadates on selge, et rutiinsed, kergesti asendatavad töökohad hakkavad kaduma. Samal ajal tekib juurde vajadus spetsialistide järele, kes oskavad ja on valmis töötada koos tehisintellektiga, hallata andmeid ja kasutada uusi süsteeme. Digioskused on kindlasti olulisel kohal, ent samas ei kao vajadus inimese kohalolu järele seal, kus on tegemist hoolduse, õpetamise või vahetu kliendisuhtlusega.
Töötukassa aitab tööandjatel ja tööotsijatel üksteist leida
«Tööotsija ootab enamasti konkurentsivõimelist töötasu. Järjest enam soovitakse paindlikkust – seda nii tööaja kui ka koormuse osas, samuti küsitakse kaugtöövõimaluste kohta,» loetleb Pere. «Tööotsija jaoks on atraktiivsemad ausad ja läbipaistvad pakkumised, kus on esitatud konkreetsed tööülesanded, tööaeg, töötasu ja kõik tööandja pakutavad hüved. Ja nagu öeldud, on maapiirkondades probleemiks transport ehk kui tööandjal on korraldatud bussitransport või pakutakse sõidukompensatsiooni, siis see on kindlasti pluss. Kandideerija ootab tööandjalt ka tagasisidet.»
Eesti töötukassa kaudu vahendatud tööpakkumiste kohta annavad tööandjate konsultandid soovitusi ja tagasisidet ning alati tasub uurida kandideerijatelt, kuidas nad pakkumise leidsid ja miks kandideerisid. Töötukassa pakub tööotsijatele nii karjäärinõustamist, tööpraktikat, oskuste koolitusi kui ka ümberõpet. Karjäärinõustajad aitavad suunata ja planeerida õppe- ja töövalikuid, karjääriinfo spetsialistid toetavad dokumentide koostamisel ja võimaluste kaardistamisel.
«Meie karjäärispetsialistide juurde võivad pöörduda kõik soovijad – õpilased, töötavad ja töötud inimesed. Kõigil on võimalus oma teadmisi-oskusi täiendada töötubades (www.tootukassa.ee/et/sundmused või https://minukarjaar.ee/et/sundmused) ja tasuta veebikursustel (https://minukarjaar.ee/et/sisu/toootsingukursus),» annab Pere nõu. Kõigile on avatud ka tööjõuvajaduse baromeeter (www.tootukassa.ee/et/baromeeter/kaart), mille kaudu saab jälgida, millistes valdkondades ja maakondades on tööjõupuudus või -ülejääk.
Tööandjatele pakub töötukassa laia valikut teenuseid (www.tootukassa.ee/et/tootaja-leidmine-ja-koolitamine): töövahendus, palgatoetus, koolitustoetus tööandjatele töötaja värbamiseks, tervisepiiranguga inimese töötamise toetamine, tööpraktika, töötaja koolituskulude hüvitamine, personaliotsing, värbamispäevad. Need võimalused aitavad muuta tööandja atraktiivsemaks ja vähendada riske, mis on seotud uue inimese töölevõtmisega.
Erilist tähelepanu pööratakse noorte kaasamisele. Koostöös Raplamaa arendus- ja ettevõtluskeskusega korraldab töötukassa juba aastaid töö- ja karjääripäevi, kus viiakse kokku tööandjad ja tööotsijad. «Kuna teeme koostööd kõigi maakonna haridusasutustega, siis on lõpuklasside õpilased alati sellele sündmusele oodatud, et nad saaksid ülevaate, milliseid ameteid tasuks oma kodukohas töö saamiseks õppida,» räägib Pere. «Näiteks selle aasta aprillis oli külastajaid ligi 800, kellest 300 olid noored. Lisaks tutvustasid gümnaasiumid, kutsehariduskeskused ja kõrgkoolid õppimisvõimalusi. Tööandjad teevad ka ise haridusasutustega koostööd, et võtta noori praktikale. Igal aastal toimuvad nn töövarjupäevad, osa ettevõtteid korraldab avatud uste päevi.»
Raplamaa tööturg seisab silmitsi keerulise väljakutsega: tööjõupuudus ja -ülejääk eksisteerivad kõrvuti, inimeste ootused töötingimustele muutuvad ning tehnoloogia areng kujundab töökohti ümber. Töötukassa aitab leida tasakaalu, pakkudes tuge, nõustamist ja koolitusvõimalusi nii tööotsijatele kui ka tööandjatele.
Vaata lisaks:
www.tootukassa.ee
FB
Mida uurib tööjõuvajaduse baromeeter?
Tööjõuvajaduse baromeetri põhjal koostatud lühiajaline tööjõuvajaduse prognoos annab ülevaate, millistele ametialadele on kõige keerulisem töötajaid leida ja milliste ametialade esindajaid on tööturul üle. Hindamist viiakse läbi kaks korda aastas, kevadel ja sügisel.
Hindamisel vaadeldakse tööturu üldiseid suundumusi, mis tähendab, et baromeeter ei arvesta hooajalisust, ning lähtutakse tööandja vaatest. Prognoosi koostavad maakonna tasandil töötukassa maakondlikud osakonnad, kaasates võimalusel eksperte väljastpoolt töötukassat.
Allikas: töötukassa
Raplamaa https://www.tootukassa.ee/et/baromeeter/poster?period=395&area=13
