Eesti linnade ja suuremate asulate elanikud märkavad üha sagedamini metsloomi oma akna all, aias või tänaval jalutamas. Rebased, metskitsed, kährikud, isegi metssead ei pelga enam inimeste lähedust ega linnakära. Mis on selle muutuse taga? Kas me peaksime muretsema?

Veel mõned aastad tagasi oli rebase või metskitse ekslemine linnatänavail või alevikes harukordne sündmus, see oli uudis, mida levitati oma kodupaigast kaugemalegi. Täna on olukord muutunud ja loomad satuvad ühe sagedamini inimeste sekka, jalutavad mööda

Meeles tuleb pidada:

• Metsloomaga tuleb ettevaatlikult käituda. Loomale ei tohi läheneda, temaga kontakti luua ega teda toita.
• Metsloomadele ei tohi hõlpsasti kättesaadavat toitu pakkuda – loomseid või muid toidujäätmeid ei tohi jäta oma kodulähedasse metsa või oma hoovi.
• Hoia prügikastid suletuna.
• Metsloomad võivad levitada erinevaid haigusi ning seetõttu muutuda ohtlikuks inimestele ja koduloomadele.
• Selgelt vigastatud või hätta sattunud metsloomast võib teatada riigiinfo telefonile 1247. Edasise otsustavad vastavalt ette valmistatud spetsialistid. Nemad teavad, kuidas on kõige mõistlikum tegutseda.
• Vigasest loomast (sh ka haige looma nägemisest) anna teada Keskkonnaametile, helistades nende infotelefonil 662 5999.