Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!
Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsiooni uue plaani alusel võidakse teiste muutuste hulgas peatselt langetada hasartmängumaksu, et potentsiaalselt meelitada Euroopa kasiinosid Eestis registreeruma. Kuigi hetkel pole veel täielikult teada, kas see plaan ka lõplikult läbi viiakse väljapakutud kujul, on uudis tekitanud hasartmängutööstuses juba laineid ning paljud välismaa allikad on hakkanud rääkima Eesti tulevikust hasartmänguvaldkonnas.
Mida maksumuutus endast kujutab?
Hetkel on hasartmängumaksu määr 6% juures, ent uue plaani kohaselt soovitakse see langetada 4% juurde 2028. aastaks. Muutus peaks olema järk-järguline, langedes 0,5 protsendipunkti kaupa.
Tegemist on üsna huvitava muutusega, kuna hasartmängumaksu tõsteti hiljuti 5%-lt 6% juurde. Vahepeal käisid ka kõnelused selle ümber, et tõsta maks lausa 7% juurde, ent antud plaan tekitas tööstusest liialt palju vastukaja – kõrgema maksumäära korral ei ole uued online kasiinod Eestis registreerumisest huvitatud.
Küll aga usub valitsus, et isegi maksumäära langetamisel hakkab maksulaekumine kasvama (hinnanguliselt jõudes suisa 60 miljoni euro juurde), kuna usutakse, et madal maksumäär meelitab Eestisse rohkem hasartmängukorraldajaid.
Heidy Purga mainis aga veel selle aasta alguses, et plaan vajab põhjalikumat analüüsi ning selle teostamise osas pole veel kindlust.
Lihtsam tegevusluba, aga tugevam regulatsioon?
Eesti hasartmängulitsents on juba mitu aastat figureerinud ühe enim tunnustatud tegevusloana, olles korduvalt võrreldud Malta omaga (mis on tööstuses tuntud karmide reeglite poolest). Eesti on tänini üks vähestest riikidest, kus on reguleeritud hasartmänguturg ning reaalsed hasartmänguload, mis lubavad ka välismaa kasiinodel end siinmail registreerida.
Hasartmängumaksu muudatusega koos on räägitud ka sellest, kuidas tegevuslubade väljastamise protsess peaks muutuma lihtsamaks, tuginedes rohkem e-residentsusel ning lihtsustades üleüldiselt turule tulemist. Samuti soovitakse teha täiendusi Hasartmänguseadusesse juba järgmise aasta alguses, täpsustades seaduseid nendes osades, mis puudutavad kasiinode reklaamimist, enesevälistust ning mängijakaitset.
Suuremas plaanis ei tehta aga palju muudatusi ning ka uuemad kasiinod Eestis ei pea kartma uut regulatsiooni. Valitsus ei kavatse rakendada olulisi uusi piiranguid, aga eelkõige soovitakse eemaldada seni üleliigne bürokraatia. Samal ajal säilivad senised mängijakaitse ja eetilisuse perspektiivid ning kõik ettevõtted peavad endiselt läbima karmi taustakontrolli Eesti hasartmänguloa saamiseks.
Rohkem raha kultuuri ja spordi toetamiseks
Hasartmängumaksu oodatud laekumisest saadud vahendid kavatsetakse suunata kahte valdkonda, mis on seni Eestis olnud üsna alarahastatud: kultuur ja sport. Ka seni on hasartmängumaksu laekumised läinud Kultuurkapitali, aga suurema laekumise korral soovib valitsus senist veelgi rohkem täiendada, parandades muuhulgas infrastruktuuri, mis on vajalik Eesti Olümpiakomitee jaoks.
Ühe plaanina on veel välja käidud soov luua kultuurifond, kuhu suunatakse 20% uuest hasartmängulaekumisest. Selle kõige abil saab valitsus toetada kultuuri ja sporti mastaapsemalt kui seni.
Kas Eesti on uus Malta?
Eestil on juba tugev IT-maine, kuid tasahilju on Eestist saamas Euroopa uus hasartmängukeskus – seni oli selleks Malta. Juba tänasel päeval on Eestis kümneid uusi välismaiste juurtega veebikasiinosid ning kui maksumäär langeb veelgi, võib uskuda, et numbrid kasvavad veelgi. On ka võimalik, et edaspidi hakkavad välismaised online kasiinod pöörduma Eesti poole tegevusloa saamiseks, selle asemel, et hankida tegevusluba Maltalt.
Praeguseks on hasartmängumaksu laekumised juba mitmekordselt kasvanud: 2013. aastal laekus umbes 21 miljonit eurot, 2022. aastal juba 48 miljonit. Suurem osa sellest pärinebki välismaa kasiinodest. Veelgi olulisem fakt on see, et Eesti on üks vähestest riikidest, kus maksukohustus ei rakendu mänguritele endile.
Kõike seda arvestades võib uskuda, et kui maksumäära langetatakse, võib Eesti olla peatselt Euroopa hasartmängumeka.
