Suvekooli filmilaager

Kadri Brecher

30. juulist 3. augustini Kõnnumaa serval Tarsi talus toimunud suvekooli filmilaager “Koostöös peitub jõud” jättis hinge jälje.
Üks suvi. Viis päeva. Mitukümmend säravat noort. Sadu ideid, emotsioone ja uusi algusi. Nii möödus selleaastane Tarsi talu teatri- ja loovtegevuste suvekool „Esivanemate jälgedes“, mis tõi Keava raba vaikusesse ja Tarsi talu rohelusse kokku noori kogu Eestist – eriti Raplamaalt ja Narvast. Tegu oli MTÜ Rapla Vesiroosi Kooli noorte kohtumise projektiga, mida juhtis projektijuhina talu perenaine Krista Olesk ning toetas Integratsiooni Sihtasutus.
See polnud lihtsalt laager. See oli hingekosutus ja südamepai, loominguline rännak, mis haaras kaasa kõik noored, viis nad eneseavastuse teele ja õpetas nägema maailma uue nurga alt. Ja mis peamine – taasühendas meie noored looduse, iseenda ja üksteisega.
Tänavu ärkas noorte endi soovil pärast mõneaastast pausi ellu filmiõppe suund. Ja millise jõuga! Noored valisid endale meelepärased rollid. Kes operaatoriks, kes režissööriks, kes lavakunstnikuks või heliloojaks ja sukeldusid filmi loomise maailma kogu oma kire ja energiaga. Üheskoos loodi nullist 3-5-minutilised tummfilmid, mida helindati käepäraste vahenditega, kõlavate häälitsuste ja pärisinstrumentide toel; harjutati kaamera ees ja taga olemist, jagati ideid, naerdi ja vahepeal ka pusiti, sest loomeprotsess pole kunagi sile tee. Aga just selles peitubki ilu – koos loodi midagi täiesti uut, päris enda oma.
Suvekooli praktilise ja loomingulise poole eest kandsid hoolt inspireerivad juhendajad, kes mitte ainult ei õpetanud, vaid süstisid noortesse usku, julgust ja loomejulgust. Just tänu neile said osalejad lisaks praktilistele oskustele võimaluse läbida valikaine kursus, millele laager andis ainulaadse, elulise ja kogemusliku sisu.
Filmiõpet ja loovtöid juhendasid Etenduskunstnike Ühingu Deformance lavastaja ja näitejuht Mart Piirimees, filmiõppe valikaine õpetaja Raigo Saariste, samuti muusikud ja näitlejad Sten Olle Moldau ja Ragnar Toompuu. Nende kõrval tegutsesid innustavalt ka meie oma vilistlasnoored – näitlejad Karl Markus Pihlakas ja Reemus Tõniste, ning rahvusvahelise kogemusega visuaalkunstnikud Anke Leen Ledda Mikk ja Maria Belen Barreiro Rios, kes on lõpetanud Nuova Academia Di Belle Arti Milan’i stsenograafia ja filmieriala.
Loomulikult oli suvekoolis asendamatu ka teatriõppe valikaine õpetaja Krista Olesk, kes toetas noorte arengut kogu protsessi vältel. Päevad olid täis filmimist ja töötube ning õhtud kuulusid jagamisele ja avastamisele.
1. augustil toimunud vabalava oli nagu üks suur emotsioonipurse, kus noored esinesid oma loominguga, jagasid luulet, muusikat, tantsu ja teatrit, kõlasid keeled ja kultuurid: eesti, vene, prantsuse, inglise… See oli nagu maailma süda, mis hetkeks tuksus Tarsi talu keskuses. Kõik olid ühel lainepikkusel. Ei olnud vahet, kust sa tuled või mis keeles sa mõtled.
2. augusti filmide vaatamise õhtu oli justkui kulminatsioon – ekraanil jooksid nende endi lood, näod ja hääled, iga film kui killuke noorte sisemaailmast. Kokku valmis 8 filmi – 6 noorte poolt loodud ja kaks, mille tegid juhendajad noortele. Jagati siirast rõõmu ja ausat tagasisidet, naerupahvakaid ja ka liigutavaid vaikusehetki ning ei olnud lihtsalt vaatamine, see oli kogemine. Võidurõõm ja uhkus: me oskame, tegime ja saime hakkama!
Tarsi talu pole tavaline laagripaik, vaid väike maailm suure südamega, rajatud spetsiaalselt lastele, noortele ja loovusele. Siin austatakse loodust, pereväärtusi, emakeelt ja mitmekultuursust. Siin ei jää keegi üksi. Ja just see on põhjus, miks siia ikka ja jälle tagasi tullakse, aastast aastasse, põlvest põlve. Paljud kunagised osalejad on täna juba ise loojad, õpetajad ja innustajad.
Suvekool ei ole massilaager. See on kodune pesa, kus võrsuvad ideed ja sirguvad inimesed. See on pehme maandumispaik neile, kes otsivad tähendust, loovust ja kuuluvust. Siin on ruumi nii algajale lavastajale kui ka tagasihoidlikule mõtlejale, nii julgele esinejale kui ka vaiksele vaatlejale. Kõik mahuvad Tarsi südamesse.
Just seda tunnet – ühtsust, üksteisemõistmist ja koosloomise rõõmu – kannab Tarsi suvekool aasta-aastalt edasi. Nii kaua kui noortes on sädet, huvi oma kultuuri ja looduse vastu, vajadust end väljendada ja üksteist mõista, seni see suvekool elab!