Jürgen Kusmin,
metsakasvatuse teadusmagister ja pärandkultuuri andmebaasi haldur aastast 2006
Lubage täpsustada mõnda asjaolu seoses teie 6. augusti lehe juhtkirjaga: „Kõik on justkui õige ja samas ikkagi üsna inetu”.
Ülemaailmselt tunnustatud säästva metsanduse põhimõte, millest lähtuvad oma tegevuses nii RMK kui ka teised hoolivad metsaomanikud, on metsamajandamisel võrdselt arvesse võtta nii ökoloogilisi, sotsiaal-kultuurilisi kui ka majanduslikke aspekte. Sellest lähtuvalt on ka RMK omaalgatuslikult välistanud metsakasvatuse Põrgupõhja punkri alal ja lähiümbruses (10-15 m raadiuses). Eelmainitud tasakaalu hoidmiseks suurema ala kaasamisel ei oleks metsamajandus enam säästev, vaid ühe valdkonna poole kaldu. Arusaadavalt võib see olla mingi huvigrupi soov, kuid tervikut arvesse võttes võimatu.
Pärandkultuuri objektide hoid on maaomaniku vaba tahe. Et raietöödel nende objektidega arvestamine lihtsam oleks, oleme koostanud selleks ühe juhendmaterjali (https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/63660), mille alusel on koolitust saanud nii riigimetsa kui ka erametsaühistute metsameistrid. Samuti on pärandkultuuri teemaline loeng Maaülikooli metsanduse tudengite õppeprogrammis.
Pärandkultuuri kaardistamisega tegeledes satun igal aastal ka raietegevusest mõjutatud objektidele ja probleeme olen tuvastanud vahest kümnendikul neist.
Panen lisaks Martin Andrelleri pildile raiejärgselt Põrgupõhjalt manusesse foto Valgu-Raikküla tee äärest Soome lendurite mälestusmärgi juurest mõne aasta tagusest raiest – mälestusmärgi ümber jäetud 10-15 m lai puhvervöönd on piisav, et tekitada sujuv üleminek majandusmetsast kultuuriväärtusele.
RMK rollist riigimetsade majandajana
Kuna lisaks maastikul leiduvate pärandkultuuri objektide tutvustamisele olen 21 aastat põhitööna olnud ka riigimetsateenija, siis juhtkirjas toodud väide, et RMK on riigimetsa omanik*, on sügavalt eksitav. Tunneme koos kolleegidega pidevat vastutust meie hoolde usaldatud vara eest ja ei ole ma kogu teenistusaja jooksul kokku puutunud kolleegiga, kes oleks oma tegevuses kuidagi väljendanud, et tegu on tema isikliku varaga. Riigimetsa roheline kuld on meie kõigi väärtus ja selle väärtuse säilitamise tuum ongi järjepidev metsakasvatus, sh raied.
Metsakasvatuse rollist ühiskonnas laiemalt
Viitate ka oma juhtkirjas fosiilkütustele. Puit ei suuda neid täielikult asendada, aga võimaldab nende kasutust leevendada kolmes peamises valdkonnas: energia ehk toasoe, pakkematerjal ja paber (millele trükitud ka seesama juhtkiri) ning puit materjalina klassikalisel moel oma tuhandes kasutusvaldkonnas. Kõige selleni jõuame vaid läbi teadliku ja järjepideva metsakasvatuse, mille osa on ka raied.
Seega, olles vältimatult iga päev nende kolme valdkonna tarbija, on ühiskonnas levima hakanud metsakasvatuslike raiete taunimine või suisa kritiseerimine äärmiselt kahepalgeline käitumine, millele eetilist põhjendust on raske leida. Alateadlik põhjus on ilmselt laiem kliimaärevus, aga selles valdkonnas millegi kindlalt väitmiseks puudub mul erialane haridus.
Mõistan, et ka ajakirjandus on üks lõputu tasakaalu otsimise tee ja läbi aastate on Raplamaa Sõnumite veergudele jõudnud ka palju toredaid metsalugusid. Praegu on käimas parima erametsamajandaja konkurss (https://erametsaliit.ee/tag/metsamajandajate-konkurss/), kus Vardi Metsaühistut esindab Jaak Herodes. Kuidas tal läheb, selgub juba laupäeval kogu pere metsapäeval.
* 6. augusti juhtkirjas on öeldud: RMK ei ole Eesti metsade omanik. Riigimetsa Majandamise Keskus on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja alles selle järel – kahest esimesest ülesandest lähtuvalt – ka majandaja. (Toimetus)
Lageraie kõrval on ju ometi ka teisi – loodust, pärandit ja miljööd säästvamaid raieviise, nt harvendusraie, häilude kaupa jne. 15 meetrit näib tõeliselt hõre ja hale riba metsavennapunkri aseme juures. Tugevama tuulega sealt hakkab ju järjest maha kukkuma neid. Mis see täiskasvanud kuuse/kase kõrgus ongi? 27-30 kanti? Oleks võinud niipaljukestki jääda. Isegi vallavanem Matsalu sõnul oleks väärikam olnud jätta suurem puhverala. Lageraie ja RMK susserdamiste ning üle Eesti üleraiumiste tõttu, millest Postimeeski kirjutanud, on Eesti inimesed ilmselt metsaraiumiste suhtes hellaks ja kriitiliseks tehtud, ja õige ongi. Untsakate metsavennalaulude kontsert Põrgupõhjal oli võimas elamus, millele see koht ja see olustik, see… Loe edasi »
On olemas alati võimalus degradeeruda süsteemsest tervikust ja langeda opossumisse!
Ikka mitte miski pole püha ja armas.
Need RMK raiped müüks oma ema ka maha kui summa oleks õige!
Selle RMK-d ja lageraiet materdava arvamusega astusid Raplamaa Sõnumid samasse ämbrisse, mida nad ise näiteks arulageda tuulikutevastasuse massipsühoosi puhul tauninud on.