Rahvaraamatukogu uut seadust on kaua oodatud, kuid suve alguses kooskõlastusringile saadetud eelnõu mõjus rahvaraamatukogudele jahmatavalt. Kõige suuremat pahameelt tekitab see, et eelnõuga soovitakse kogu kompetents koondada Tallinna Rahvusraamatukokku (mis ei ole ise rahvaraamatukogu). Pahameel oli nii ulatuslik, et praeguseks on selle seaduseelnõuga aeg maha võetud.
Üks suurimaid etteheiteid seaduse väljatöötajatele on olnud see, et asjaosalistega, ehk raamatukogude ja nende pidajatega pole sisuliselt aru peetud.
„Ega meid kuulda pole võetud, arutelud on pigem olematud,” ütles Rapla keskraamatukogu direktor Õie Paaslepp. „Kui ministeerium on öelnud, et meiega on kooskõlastatud, siis tegelikult on meid ainult korraks kuulatud.”
Õie Paaslepp andis allkirja ka 26. juunil kultuuriministeeriumile saadetud 21 raamatukogujuhi pöördumisele, milles öeldakse, et eelnõu koostajad ei ole erialaspetsialistide ettepanekutega piisavalt arvestanud ja eelnõu on sündinud kabinetivaikuses.
„See erineb paljus varasematest rahvaraamatukogu seaduse töörühmas koostatud ja rahvaraamatukogude nõukogus arutatud versioonidest, ehk ühiselt kokkulepitust,” öeldakse pöördumises.
Eestis on ca 900 ametlikku raamatukogu, neis töötab ca 3000 inimest. Lisaks neile veel privaatsed (väeosad, teadusasutused,…). Palgad, kinnisvara, raamatute käitlemine ja veel sada lisa kulurida. Üks andmekeskus riigis saaks selle kõigega hakkama. Soovitud lugemisvara, teavik, vms jõuaks lugejani silmapilkselt. Füüsiliseks raamatukogus käimiseks peab olema palju vaba aega. Tänapäeva inimene on aga ratsionaalne. Endal pole ühtegi, ka 80-90 vanuses, tuttavat kes ei kasutaks e-teenuseid. Raamatukogud on muutunud rohkem kokkusaamispaikadeks. Korraldateks neis erinevaid üritusi. Teemegi siis neist klubilised asutused. Teadmisi saama raamatukokku enam ei minda. Teadmist on nüüdsel ajal vaja kohe. Alles see oli kui Kuusikul asendati meteojaama personal automaatikaga. Personal… Loe edasi »