Kairi Orgusaar osales septembris üheksandal Veneetsia klaasinädalal „Klaasimaagia”. Tema installatsioon „Harmoonia valem” oli väljas grupinäitusel „Venice Glass Week HUB”.
Raplamaa kaasaegse kunsti keskuse üks asutajaid, Linnaaluste külas elav Kairi Orgusaar on klaasikunsti magister ja osalenud aastaid erinevatel näitustel Eestis ja välismaal. Veneetsias osales ta näitusel esmakordselt, kuigi ta on varem käinud klaasinädalatel teiste kunstnike töid vaatamas.
Traditsiooniline klaasinädal iga aasta septembris on väga mastaapne sündmus, kus sel aastal osales üle 300 kunstniku kogu maailmast ja toimus üle 200 klaasikunsti ürituse 130 eri kohas. Kuigi sündmus on tunduvalt noorem kui biennaal ja kestab väga lühikest aega (sel aastal 13.-21. septembrini), on see klaasikunsti vallas kindlasti üks maailma tähtsündmusi.
„Veneetsia on legendaarne koht, kogu klaasi ajalugu, kogu see meisterlikkus jookseb sinna kokku. Euroopas on ta ikkagi ajalooline tsenter,” ütleb Kairi Orgusaar, kellel õnnestus seekord käia ka maailmakuulsa Veneetsiast (Muranost) pärit klaasikunstniku, praegu 91-aastase Lino Tagliapietra ateljees.
„Ta on klaasipuhumise tipptase. Tal on imeilusad vormid, värvid. Vormid ka graveeritakse. Kõik on täiuslik. Ma lihtsalt imetlesin seda,” kirjeldab Kairi suure meistri loomingut.
Tema ise osales oma installatsiooniga „Harmoonia valem”, õigemini osaga sellest, suurel rahvusvahelisel grupinäitusel „Venice Glass Week HUB”, mis oli mõeldud üle 35-aastastele kunstnikele (paralleelselt toimus ka alla 35-aastaste kunstnike näitus).
Sellel näitusel osalemiseks esitati sadu sooviavaldusi 54 riigist ning kuraatorikomitee, mida juhtis Veneetsia klaasiajaloolane ja liikmeteks olid eri maade klaasieksperdid, valis välja 50 kunstnikku. Eestist oli Kairi ainuke osaleja, kuid kaks sellel näitusel osalenud klaasikunstnikku, lätlanna Anda Munkevica ja sakslanna Simone Fezer on Rapla kunstipublikule samuti tuttavad, sest mõlemad on osalenud näitustel Raplamaa kaasaegse kunsti keskuses.
Kameeleonid tõid
naeratuse näole
Näitus oli üles seatud 15. sajandil ehitatud Palazzo Loredanis San Stefano väljakul Akadeemia silla lähedal. Alates 19. sajandi lõpust asub seal Veneto (Veneetsia maakonna) teaduse, kirjanduse ja kunsti instituut. Nagu Veneetsias kombeks, sobitatakse ajutised näitused olemasolevasse interjööri.
„Kõik, mis sa Veneetsias üles paned, on mingis kontekstis. See palazzo osa, kus minu töö oli, oli suhteliselt rahulikum, aga teisel korrusel oli hiidvana raamatukogu, väga stiilne sisekujundus. Mõnele see sobib, mõnele mitte, aga ta on Veneetsia oma nägu. Mingis mõttes teeb kõik kuidagi pidulikuks. Nii kihvt on vaadata, kuidas uus ja vana segunevad. Ja muidugi tohutu professionaalsus kõikide asjade väljapanemisel,” kirjeldab Kairi Orgusaar.
Kairi esitas näitusele oma töö „Harmoonia valem”, mis oli esmakordselt väljas Tartu kunstimajas selle aasta märtsis. Kuna töö koosneb viiest kameeleonist, saatis Kairi fotod ja palus näituse kujundajal ise välja valida, millist neist eksponeerida.
„Nad ei valinud ühte, vaid valisid kolm ja ma sain päris ilusa suure installatsiooni,” ütleb ta. Kohapeal oli näituse kujundaja muidugi üllatunud sellest, et klaasist kameeleonid on nii suured – kaks suuremat koos sabaga umbes poolteist meetrit pikad ja rohkem kui poole meetri kõrgused – ja öelnud, et kui oleks seda teadnud, poleks julgenud neid nii palju võtta.
Tänu Eestist kaasa tulnud abilistele õnnestus võrdlemisi kitsas ruumiosas kõik kolm looma efektselt välja panna. „Mul oli nii ülbe väljapanek. Paljudel oli lihtsalt posti otsas väike töö. Mõnel oli ka seeria, aga mina sain minna kolme loomaga,” ütleb Kairi naerdes.
Sellisel näitusel osalemine on keeruline logistiline ettevõtmine. Kameeleonid sõitsid Itaaliasse autoga ning Veneetsias tuli organiseerida professionaalne veetransport, mis nad näitusepaika sõidutas. Kuna loomad ripuvad laest, tuli ka see loominguliselt lahendada, sest „sellesse sajanditevanusesse palazzosse ei tohi ühtegi kruvi panna”, räägib Kairi.
Tööde transport oli loomulikult kindlustatud, kuid nende eksponeerimine tuli samuti kindlustada. „Kohapeal öeldi, et muidu sisse ei saa, kui sul on kindlustus, et su tööga midagi ei juhtu, et sinu töö ei vigasta kedagi ja et palazzo ei saa viga,” ütleb Kairi, kelle sõnul tähendab sellisel näitusel osalemine suuri kulutusi. Kuigi see midagi sisse ei too, on võimalus ise hindamatu.
Kairi klaasist kameeleonid on põhimõtteliselt klassikalised skulptuurid. Ehk kõigepealt on nad valmis tehtud savist, seejärel valatud kipsi, kipsvorm on täidetud klaasipuruga, mis on ahjus kokku sulatatud. Tulemuseks on erksavärvilised, kohati läbipaistvad ja tänu krobelisele, justkui soomusjale pealispinnale valguses sädelevad imelised loomad, kõik veidi erinevad.
„Nad on natuke naljakad, sest mõjuvad inimestele niimoodi, et kõik, kes tulid sellest saalist välja, naeratasid,” meenutab Kairi.
Kõik viis kameeleoni on seni väljas olnud ainult Tartus. Kaks neist olid augustis Viinistu Tünnigaleriis Ivo Lille skulptuurivõistlusel ning Kairi sõnul on võimalus mõnda neist detsembris näha HOP galeriis Tallinna vanalinnas.
Kaasaegse kunsti keskus
Mõnevõrra ootamatult tekkinud võimalus osaleda näitusel Veneetsias tähendab seda, et ümber tuli mängida selle aasta plaanid kunstikeskuses. Esialgu pidi aasta lõpus tulema Kairi Orgusaare ja Pärt Uusbergi ühine väljapanek, kuid see on nüüd aasta võrra edasi lükatud.
Selle asemel on Kairi saanud kokkuleppele Fööniksite näituse kuraatori-kujundaja Eveli Varikuga. Algul oli sellenimeline naiskunstnike näitus kevadel Pärnu linnagaleriis. Nüüdseks tegutsevad need kunstnikud samanimelise rühmitusena, aga Raplas taaslavastavad nad Pärnus olnud näituse.
Kuid juba järgmisel nädalal, 10. oktoobril avatakse keskuses Eesti Akvarellistide Ühenduse näitus. See saab olema suur näitus, sest esineb 30 kunstnikku ja igaühelt on mitu tööd.
Veel on Kairil läbirääkimised pooleli, et tuua novembris Raplasse modelli joonistamise sessioon „Drink&Draw”, mida korraldab Eestis elav Hollandi kunstnik Toon Vugts. Sellest võivad osa võtta kõik soovijad, olenemata tasemest.
„Minu jaoks on see visandite tegemine olnud üks olulisemaid asju kunsti juures. Teeb käe hästi ruttu lahti, annab mängurõõmu ja elevust,” iseloomustab Kairi seda menukat ettevõtmist.
Ja muidugi algavad õige pea tavaks saanud kunstikursused.
