Kehtna on parim vald elamiseks – selles on abivallavanem Rynaldo Puusep veendunud. Viimased aastad on Kehtnas möödunud muutuste tuules, mis on kaasa toonud terve spektri emotsioone. Kuidas tempokas töö, kriitika ja lakkamatud väljakutsed mõjuvad ühele ametnikule? Just sellest juttu tulebki.
Ei lähe kaua, kui ajakirjaniku ja persooni vaheline jutulõng erimaitselistelt puruteedelt läheb üle poliitika ja vallajuhtimise radadele. See on valdkond, mis Rynaldot kõnetab ja kus ta paistab end mugavalt ja kindlalt tundvat. Üsna ruttu võib unustada, et sinu vastas istub vaid 26-aastane noormees, sest jutus on küpsust, rahulikku enesekindlust ja teadmisi, mida selles vanuses inimeselt eeldada ei oskaks.
Vanus pole Rynaldo jaoks teema, sest elus on tehtud omajagu ja vanus ei ole tema töös rolli mänginud. „Minu nooruse võrdlemine minu ametikohaga on umbes sama asjakohane, kui küsida sinult, kas sa sobid peatoimetajaks, kuna sa oled naisterahvas. Minu jaoks ei ole see küsimus ja ma eeldan, et sinu jaoks ka ei ole,“ ütleb ta teatava teravusega.
Kolm last, abikaasa, õnnelik perekond – need on asjad, mille üle tunneb Rynaldo täna erilist uhkust. Lapsed inspireerivad, motiveerivad, hoiavad noorena. Abivallavanem peab end inimesena töökaks ja usub, et just see omadus on talle toonud kolleegide austuse.
Kõik sai alguse kohaliku omavalitsuse valimistest
Ajas tagasi vaadates on abivallavanema ametisse astumine olnud Ardu külast pärit Rynaldole pigem loomulik samm. Kooliajal lõi ta aktiivselt kaasa õpilasesinduses ja noortevolikogus, vedas eest Eesti Õpilasesinduste Liitu ning panustas Eesti Noorteühenduste Liidu tegemistesse.
Võib öelda, et 2017. aasta kujunes kogu järgneva teekonna peamiseks alguspunktiks, sest 18-aastane Rynaldo otsustas kandideerida kohaliku omavalitsuse valimistel, sedapuhku Kose vallas. Esimese asendusliikmena õnnestus volikogusse ka pääseda, mis tõstatab küsimuse – mis paneb inimesi valima niivõrd noort kandidaati?
„Eks täna ole kohati piinlik öelda, aga paras kaikamees ma olin. Reformierakonnal on Jürgen Ligi ja Keskerakonnal oli vahepeal Jaanus Karilaid ja eks mina olin oma valimisliidu aktiivne sõnavõtja, kes julges murekohtadele osutada, mida teised ei söandanud teha. Ja eks noore inimesena ei pidanud muretsema, kas ma jään oma töökohast ilma või et äkki naabrimees ei ütle enam poes tere. Tahtsin asju teha ja teema mind kõnetas.“
Poliitilist karjääri Kosel ei tulnud, sest elu tõi just sel hetkel Rynaldo Rapla valda Kuimetsa külla elama. Kandideerimiskogemust peab ta aga hindamatuks ning usub siiralt, et just see andis tõuke minna õppima riigiteadusi.
Rohkem Rynaldo valimistel kandideerinud ei ole. Kose gümnaasiumi järel sai temast tudeng Tallinna Ülikooli riigiteaduste erialal. Tänaseks on taskus magistrikraad, pagasis teadmised politoloogia, sotsioloogia, Eesti ühiskonna, valitsemisega seotud teemadel ning peas kasvamas idee jätkata doktoriõppes. Kuidas tal ülikooli järel õnnestus astuda abivallavanema ametisse, sellel ta pikalt ei peatu. „Kutsuti. Eks teravad inimesed kõrgkoolis jäävad ikka silma ja kui võimalus avanes, siis miks ka mitte.“
Kaks aastat abivallavanema ametis ei ole olnud teps mitte kerge, sest silmitsi on tulnud seista keeruliste otsustega: koolide ja lasteaedade liitmistega, kultuurimajade ümberkorraldamisega. Paratamatult on see tähendanud suurusjärgus kolmekümne inimese töö ümberkorraldamist. Emotsioone on laual kõiksuguseid, sealhulgas negatiivseid. Kriitika ja pingeliste olukordadega toimetuleku küsimuse peale vajub Rynaldo hetkeks mõttesse.
„Küsimus viitab, kuidas ma kriitikaga toime tulen? Millise kriitikaga? Tegelikult ju pole kriitikat. Ma ei ole sellega nõus, sest kuulen väga palju positiivset. Nagu ma ütlesin – Kehtna vald on kõige parem vald, kus elada.“ Kritiseerijad on käputäis inimesi, kes muudatustest on enim mõjutatud olnud, leiab Rynaldo.
„Inimesena ma saan väga hästi aru, et kui keegi jääb tööst ilma, siis selge see, et see ajab pahuraks ja kõige lihtsam on end välja elada Facebookis. Kui me vaatame tegelikku rahulolu, siis omavalitsuste küsitluses olime sellel aastal Eestis rahulolu poolest neljandal kohal.“
Samas on negatiivne tagasiside olnud tervitatav, sest poliitikakujundamine ongi Rynaldo arvates ühiskondlike pingete juhtimine. „Omavalitsust on alati mugav vihata ja lihtne rünnata, sõltumata sellest, kes võimul on. Kes soovib inimesi õnnelikuks teha, sellel soovitan poliitika asemel hoopis proovida jäätisemüüja ametit.“
Võib vahest öelda, et kodanikuna ei näe alati ühe ametniku elu „telgitaguseid“. Pingelisi momente avalikkusega ei jagata. Näiteks vallavanema vastu tehtud alusetud kuriteoteated, tema enda koduukse ette toodud Kehtna valla vapilind, hukatud ja peata kaaren või olukorrad, kus kaasamiskoosolekul lubatakse abivallavanem õhku lasta. „Ähvarduskirju, nõidusi ja needusi on olnud õige mitu. Kõik omamoodi sümboolsed sõnumid.“
Väike vali vähemus loob Rynaldo arvates mulje, justkui oleks asjad pahasti. Objektiivsete näitajate põhjal usub ta siiski, et Kehtnas on hea elada ja kuigi muudatustega kaasneb paratamatult mõningane mõistetav pahameel, siis ilma selleta polekski muutused võimalikud.
Kas Kehtna umbsõlmed on lahti harutatud?
Iga Rynaldo vastus reedab, justkui ta oleks harjunud mõtlema vähemalt ühe sammu võrra ette. Tõenäoliselt on see oskus tulnud väitlusklubist, millele on ta teatava osa oma elust pühendanud. Oma seisukohtade sõnastamine on vallapoliitikas oluline. Rünnata ei saa, kohtusse pöörduda või külaplatsile kaklema minna samuti mitte. Säilitama peab väärikuse ja lugupidamise ka olukorras, kus teine osapool seda ei tee.
Kehtna valla poliitikast on väljapoole jäänud teatav mulje pingetest volikogu esimehe ja vallavalitsuse vahel. Millest selline lõhe?
„Ma alustan sellest, et Tanel Viks on kõige parem vallavanem, kes Kehtna vallal saaks olla, ja kui ma ülikoolist Kehtnasse tulin, oli mul väga hea teoreetiline vaade riigivalitsemisele, aga Tanel, kes on tänaseks ligi viisteist aastat vallavanem olnud, mõistab omavalitsuse praktilist poolt väga hästi. Ma arvan, et kui mul ei oleks olnud niivõrd tugevat vallavanemat, oleksin ma selle kultuurišokiga paari kuuga Kehtnast välja tagurdanud,“ ütleb Rynaldo.
Ta ei pea asjakohaseks kommenteerida suhteid, kuid tunnistab, et viimaste kuude valguses oleks volikogul vajalik tegeleda põhjaliku sisekaemusega. Rynaldo sõnul viitab see, et kahe aasta jooksul pole kolleegid kordagi andnud märku, justkui tema ega vallavanema tööd enam ei vajataks, sellele, et volikogu on valitsuse tööga rahul. Muidugi on ette tulnud ebaõnnestumisi, kuid lahendused on täna laual olemas. „Kes teeb, sellel juhtub – halvasti on läinud, tunnistan, ja olen ka inimeste ees öelnud, et mõne asja pärast on häbi,“ ütleb Rynaldo.
Loomulikult on ka tehtud asju, mille üle võib rõõmu tunda. Rynaldo sõnul koondasid nad nelja aasta olulisemad teod ühte dokumenti ja sellest sai 25-leheküljeline kokkuvõte. Kaks aastat tagasi värskelt ametisse astununa oli Rynaldo soov lahti sõlmida umbsõlmed, mis aastakümnete jooksul olid tekkinud. Ta usub, et see on õnnestunud.
Näiteks haridusvõrgu teemad: Eidapere kool, mis on olnud viimase kahekümne aasta sõlmküsimus, Järvakandi klaasikeskuse loomine ning Paluküla hiiemägi, kus täna räägitakse aktiivselt suusatõstuki paigaldamisest.
Rõõmustada võib maakonna tasandil toimuva koostöö üle – et omavalitsusliit on võtnud selged fookused ja loonud prioriteedid. „Ma arvan, et see, et need asjad, mis on mitukümmend aastat seisnud, on hakanud liikuma – see on suurim võit.“
On aga küsimusi, milles Kehtna vald jääb abivallavanema sõnul liialt väikeseks. See on ühtlasi põhjus, miks aina enam on lauda tulnud küsimus valdade liitmisest. „Ühel hetkel paratamatult peab aeg jõudma sinna, kus räägitakse valdade liitmisest. Kui uue valla nimeks saab suur Kehtna vald, siis meil on, mida arutada,“ ütleb Rynaldo kavala muigega.
Teeme veel viimase peatuse kriitika teemal. Üks sagedasemaid etteheiteid vallajuhtidele on see, et nad ei ole kohalikud. Rynaldo toob välja, et nii tema kui ka Viks sõidavad igal hommikul Kehtnasse ning veedavad seal terve tööpäeva. Nädalavahetusel käiakse erinevatel sündmustel alates jooksudest, lõpetades rahvamaja sünnipäevadega.
„Mina olen näiteks käinud laupäeva öösel kell üks Paluküla mäe peal kunstlund tootmas koos Lauri Mölderiga, vallavanem käib aktiivselt kohalike kaitseliitlastega saunas. Me iga päev hommikust õhtuni suhtleme kohalikega. Ma arvan, et mina tunnen ennast küll väga kohaliku inimesena. Ongi küsimus, et mis vallakodanike jaoks on oluline? Kas see, et tegemist on seitsmenda põlve Kehtna inimesega või et inimene siiralt armastab seda kohta, on oma elu selle piirkonnaga sidunud ja muidugi ka kompetents.“
Küsimuse järel, millised on Kehtna valla edasised plaanid hariduse valdkonnas, tuleb pikk paus. Rynaldo vastab lühidalt: volikogu annab suunise.
Vaba aeg kulub perele ja kodule
Omajagu aastaid pühendas Rynaldo MTÜ-le, mille põhitegevus oli rahvusvahelised Erasmus+ projektid. Oma elus on ta seotud olnud ligikaudu 350 projektiga: noortevahetused, õpiränded, strateegilised koostööprojektid. Kogemus, mis andis head arusaamad haridusest ja noortest, kuid valdkond, mis ühel hetkel end lihtsalt ammendas. Rahvusvahelised projektid on Rynaldot viinud peaaegu igasse Euroopa riiki ning sõpru jagub üle kogu maailma. Teisalt muutus tihe reisimine tülikaks, eriti suure pere ja muude kohustuste kõrvalt.
Vaba aeg kulubki nüüd kolmele lapsele, muru niitmisele ja puude saagimisele. Nii nagu ühes maal elavas peres ikka. Kord kuus katsub ta koos abikaasaga jõuda teatrisse ning vabadel momentidel leida hetke lugemiseks. „Ma loen jätkuvalt väga aktiivselt akadeemilist kirjandust. Kes loeb pakendite infolehte huvi pärast, kes loeb mitmetasandilisest omavalitsusest ja metavalitsemisest.“ Akadeemilise kirjanduse kõrvale mahuvad ka ajalehed ja ajakirjad. Nii töö kui ka vaba aja juurde käib alati tassike teed – näiteks valge või roheline.
