Kohalike omavalitsuste volikogude valimistel saavutas Kohila vallas suure võidu valimisliit Minu Kohila. Nende saagiks kujunes 1495 häält, mis moodustas tervelt 41,3 protsenti kõigist Kohila vallas antud häältest. See annab moodustatavas volikogu koosseisus 10 kohta 21-st.
Juba on alanud ka koalitsiooniläbirääkimised, kuhu on partnerina kaasatud valimisliit Parem Kohila. Kui need läbirääkimised õnnestuvad, oleks see üle aastate esimene kord, kui Isamaa erakond jääb Kohilas opositsiooni.
Valimisliidu Minu Kohila eestvedaja Anneliis Kõiv ütles, et nii hea tulemus näitab valijate usaldust. „See tulemus on meie jaoks märk valijate usaldusest ning see on suurepärane tagasiside,“ sõnas Kõiv.
Kohila vallavolikogus on 21 kohta. Arvestades, et Minu Kohila kogus kümme mandaati, on võimu teostamiseks vaja mõne teise nimekirjaga koalitsioon sõlmida. Kui Minu Kohila oleks teeninud vaid ühe mandaadi rohkem, oleksid nad teoreetiliselt saanud ka üksi valitseda. See üks mandaat jäi siiski saamata. Kõiv selles probleemi ei näe. „Me ei läinud võimu järele. Meil on tahe tuua Kohilasse muutus ning me teeme seda hea meelega kellegagi koos,“ ütles ta.
Minu Kohila suur eelistus on algusest peale olnud moodustada koalitsioon valimisliiduga Parem Kohila. Nende hääled annavad volikogus kokku 14 mandaati ning sellega saaks veenva koalitsiooni luua. Parem Kohila tegi paremuselt kolmanda tulemuse, kogudes 17,9 protsenti häältest ning teenis seega volikogus neli mandaati.
Esimene kohtumine kahe valimisliidu esindajate vahel oli juba valimisööl vahetult pärast tulemuse selgumist. Läbirääkimised jätkusid esmaspäeval, 20. oktoobril. Anneliis Kõiv rõhutas, et lepinguni ei ole esmaspäeva hommikuse seisuga jõutud, kuid läbirääkimised käivad. Juba enne valimisi ütles Minu Kohila välja, et nende vallavanemakandidaat on Margus Miller. Kas temast saabki nüüd Kohila vallavanem? „Selle peab kinnitama volikogu uus koosseis. Meie oleme ta vallavanemaks esitanud,“ vastas Anneliis Kõiv.
Ta lisas, et igal juhul on Kohilas oodata suuri muudatusi. Rapla maakonna neljast vallast oli Kohila ainuke, kus valimisaktiivsus küündis üle Eesti keskmise. Kohila vallas andis oma hääle 59,7 protsenti valijatest ning Eesti keskmine oli 59,2 protsenti. Anneliis Kõivul oli selle numbri üle hea meel ja ta sõnas, et teadmine kõrgest valimisaktiivsusest annab veelgi tugevama kindlustunde edasi minna. Küll aga lisas ta, et see number võiks edaspidi olla kõrgemgi.
Kui tõesti läheb nii, et kaks valimisliitu moodustavad koalitsiooni, saab see olema suur muudatus Kohila kohalikus poliitikas. Res Publica aegadest saati 2002. aastast on Kohilas võimul olnud Isamaa erakond. Nüüd tuleb neil suure tõenäosusega jääda opositsiooni.
Isamaa nimekirjas kandideerinud Heiki Hepner ütles, et tal on kahetised tunded. Ühest küljest on hea meel, et Isamaa pääses esmakordselt ajaloos vähemalt ühe saadikuga kõikidesse Raplamaa volikogudesse. Samas tehti Kohilas oodatust kehvem tulemus ning võim tuleb käest ära anda.
„Oleksime Kohilas oodanud ühte või kahte kohta rohkem,“ sõnas Hepner. Ta lisas: „Kohilas oli piisavalt agressiivne kampaania ja eks valitsemisvastutus nõudis ka lõivu.“ Ise kogus ta 196 häält, mis oli Kohila vallas ühe kandidaadi parim tulemus.
Sarnaselt Anneliis Kõivuga avaldas ka Hepner heameelt valimisaktiivsuse üle. Ühe võimaliku selgitusena tõi ta välja, et Kohila vallas oli intriigi rohkem ning see tõi valijad kastide juurde. „Mul on hea meel, et valijad tulid välja,“ ütles Hepner.
Kohila valla valimistulemus:
Nimekiri Hääled % Mandaadid
VL Minu Kohila 1495 41,3 10
Isamaa erakond 892 24,6 5
VL Parem Kohila 646 17,9 4
EKRE 364 10,1 2
Keskerakond 119 3,3 0
Reformierakond 98 2,7 0
EERK 5 0,1 0
