Tänavu möödus 77 aastat Käntu rabas peetud lahingust metsavendade ja nõukogude okupatsioonivägede vahel. Selle puhul toimus pühapäeval, 19. oktoobril pidulik mälestussündmus Käntu rabas asuva kunagise metsavendade punkri juures.
Metsavennad võitlesid Eesti vabaduse eest, aga praegu peavad oma vabadust kaitsma Ukraina sõdurid. Mälestusüritusel kõneles kindralmajor Riho Ühtegi, kes peatus just praegustel sündmustel Ukraina rindel.
Käntu raba lahing peeti 15. oktoobril 1948 ning selles langes kaks metsavenda, Eduard Mulk ja Mihkel Soosalu. 2016. aastal paigaldati sinna mälestusmärk lahingus hukkunutele. Sellele paigaldatud plaadil on tekst: “Siin asus Relvastatud Võitluse Liidu teine staabipunker. 15. oktoobril 1948 toimus haarang ja RVL punker hävitati okupantide poolt. Võitluses Eesti vabaduse eest langesid Eduard Mulk ja Mihkel Soosalu. Eesti endiste metsavendade liit”.
Igal aastal on Aimar Maiste võtnud oma südameasjaks kutsuda ajaloohuvilised kokku, et langenud metsavendi mälestada. Käntu raba asub Märjamaa valla territooriumil, Vana-Vigala külje all ning vaid loetud kilomeetrite kaugusel Rapla- ja Läänemaa piirist. Maiste ütles, et teda inspireerib seda sündmust igal aastal korraldama patriotism, kuid samas ka teadmine sellest, mis sünnib Ukrainas.
„Me teame, milline olukord on Ukrainas ja Euroopas. Südames on mul kindel soov hakata okupantidele vajadusel vastu ning ukrainlased on selles osas mulle eeskujuks. Loodame, et sõda meie maale ei tule. Ma elan hinges ukrainlastele kaasa, aga me peame ka ise valmis olema. Praegu saame nende pealt õppida, aga siiski ma väga loodan, et see sõda meie maale ei jõua,“ rääkis Maiste.
Ukraina sõja kogemus
Riho Ühtegi on sellel mälestusüritusel osalenud ka korra varem. Seegi kord tegi ta ettekande Ukraina sõjast. Ta rääkis sellest, et Venemaa ja Ukraina sõjas ei ole kõige ohtlikumaks kohaks kujunenud mitte rinne, vaid rinde äärde jäävad alad. Põhjuseks on nii droonide kasutuselevõtt kui ka kaugtulerelvad, mis tapavad sõdureid just rindeäärsetel aladel. Ta lisas, et kõige rohkem saavad sõdurid surma positsioonidele või sealt ära liikudes.
Ühtlasi rääkis Ühtegi sellest, et tema hinnangul on Ukrainas puhkenud totaalne sõda, mille põhiline eesmärk on hävitamine. Ta rõhutas, et tema hinnangul ei jõua sõda Eestisse lähima kümne aasta jooksul ning loodetavasti mitte ka pärast seda. Küll aga lõpetas ta oma sõnavõtu retoorilise küsimusega, kas me pole mitte lasknud oma elu liiga mugavaks ning kas oleksime valmis, kui sõda siiski Eestimaale jõuaks.
Pekileib sibula ja hapukurgiga
Kokkusaamist soosis ka soe sügisilm pilvitu taeva ja päikesepaistega. Mälestussündmusele oli kogunenud peaaegu nelikümmend osalejat. Nende seas olid kaitseliitlased, kohalikud elanikud, ajaloohuvilised ja ka Eesti Leegioni Sõprade Klubi (ELSK) liikmed. Üks tipphetki oli pärgade ja küünalde asetamine mälestusmärgile.
Kaitseliidu nimel tegi seda Märjamaa malevkonnapealik Aavo Väli ning teise pärja asetasid ELSK liikmed. Selle tseremoonia käigus kõlasid aupaugud. Samuti võis iga soovija süüdata mälestusmärgi juures küünla. Varasematel aastatel on samal sündmusel osalenud ka Märjamaa vallavõimu esindajad, aga seekord nad kutsutud ei olnud. Maiste selgitas, et tänavu ta Märjamaa vallajuhte ei kutsunud, sest nad suruvad läbi tuuleparkide paigaldamist mälestusmärgi lähedusse.
Ühest küljest mälestatakse iga aasta oktoobri keskel Käntu lahingus hukkunuid, aga samas on see sündmus kujunenud ka sõpruskonna kokkusaamiseks. „Siin on ELSK liikmed kohal ja selle organisatsiooni liige olen ma ka ise. Siin on inimesi Rakverest, Paidest ja mujalt ka. Aga kuna täna toimuvad valimised, siis teatasid mitmed inimesed, et nad ei tule. Loodetavasti tulevad nad järgmisel aastal,“ rääkis Aimar Maiste.
Ametlikule osale järgneb alati koosistumine ja vestlused lõkke ümber. Korraldajad pakuvad ka süüa. Seekord kaeti laud eheda metsavendade toiduga, milleks olid kuum keedukartul võiga ning pekileib sibula ja hapukurgiga. Magusaks sai peale hammustada kringlit. Mälestussündmuse ametlik osa kestis umbes tund aega.



Kohtume järgmisel aastal.18.10.2026.