SportJaak Karp lubab uues ametis töösse mitte uppuda

Jaak Karp lubab uues ametis töösse mitte uppuda

Karp on korvpalliringkondades tuntud tugeva meeskonnajuhina, kes on aastaid juhtinud korvpalli meistriliigas edukalt mänginud Rapla korvpallimeeskonda. Nüüd ootab teda ees väljakutse, kus tuleb ühendada kahe liigakorvpalli areng, kasvatada publikuhuvi ja osaleda spordikultuuri arendamisel.

Eesti Korvpalliliit teatas möödunud kolmapäeval, et korvpalli meistriliiga arendusjuhina alustab tööd Rapla Korvpallikooli endine tegevjuht Jaak Karp. Tema uue ametikoha fookus on suunatud Eesti-Läti korvpalliliiga ja korvpalli meistriliiga arendamisele, kuid eelkõige liigade nähtavuse, klubide koostöö ja sponsorsuhete tugevdamisele.
Raplamaa Sõnumid vestles Jaak Karbiga, et teada saada, millised on tema eesmärgid, esimesed mõtted ja visioonid uues rollis.

Kuidas sündis otsus võtta vastu korvpalli meistriliiga arendusjuhi ametikoht?
Jaak Karp: Esimesed kontaktid võimaliku koostöö kohta olid mul korvpalliliidu peasekretäri Gerd Kiiliga juba suvel, aga tõsisemad jutud jäid sügisesse, mis oli meie mõlema soov. Otsus sündis suhteliselt lihtsalt, sest oli kõikidest korvpallialastest pakkumistest kõige keerulisem ja kõige laiema kandepinnaga väljakutse. Ka tingimuste üle ei pidanud me liiga pikalt aru pidama, leidsime kiirelt ühise keele.

Reklaam:

Milline on teie täpne roll ja vastutus uues ametis?
Mul on kolm peamist ülesannet, millest esimene on liiga arendamine, mille mõõdikuks on pealtvaatajate arvu tõstmine ja kõikide reitingunumbrite suurendamine ning üldine liiga kvaliteedi tõstmine. Teine ülesanne on tihendada koostööd Läti alaliidu ja Läti klubidega. Kuigi ühisliiga on toiminud juba 7 hooaega, on endiselt ruumi koostöö parandamiseks, et meil oleks mõlemas riigis liiga juhtimises ja opereerimises ühised arusaamad. Kolmas peamine ülesanne on uute toetajate kaasamine nii liigale kui ka korvpalliliidule.

Olete olnud 15 aastat meeskonnajuht. Millised kogemused on kõige väärtuslikumad, mida kaasa võtate?
Kõige suurem õppetund, mille ma kaasa võtan, on mitte uppuda töösse, võtta aega meeskonna liikmete jaoks ja mitte unustada seda kõike nautida. Muidu on oht lõpetada sama tundega, et oli äge sõit, aga oli liiga vähe peatusi, kus oleks võinud rohkem väikseid võite tähistada ja teekaaslasi paremini inimestena tundma õppida.

Mis on teie hinnangul Eesti-Läti liiga ja meistriliiga suurimad tugevused? Ja vastupidi, milliseid kitsaskohti näete, millega tahaksite kohe tegelema hakata?
Suurim tugevus on kindlasti suur ja kasvav huvi korvpalli vastu üldiselt ja ka Eesti-Läti liiga vastu. Tegemist on suurima publikuhuviga pallimänguliigaga piirkonnas ja äsjane Riias toimunud EM ainult suurendas korvpalli populaarsust mõlemas riigis. Ma näen arvestatavat potentsiaali Eesti ja Läti klubide omavaheliste mängude rivaliteedi tõstmises. Raplas oli selgelt tunda ja seda kinnitavad pealtvaatajate numbrid liigaüleselt, et publikuhuvi lätlastega mängude vastu on väiksem kui Eesti võistkondade vahel. See on minu esimene eesmärk, kanda kahe riigi sportlik rivaliteet, mida ise Riias kogeda saime, üle ka liigasse.

Kuidas tuua rohkem publikut saalidesse?
Lihtsakoeliselt öeldes on sellele kaks vastust: võimalikult kõrge tasemega huvitavad mängud ja et iga klubi kodumäng ei oleks ainult kahe võistkonna omavaheline korvpallimatš, vaid oleks läbimõeldud kogupere meelelahutusüritus kodusaali parklasse jõudmisest kuni sealt lahkumiseni.

Reklaam:

Kuidas hindate tänast fännikultuuri?
Kui me võrdleme end riikidega, kus spordi fännamise kultuur ulatub osa klubide puhul kaugemasse aega kui 100 aastat, oleme fännikultuuri tekkimise esimeses faasis ja minna on pikk teekond. Aga ma usun, et me oleme teel sinna, kus korvpallisõber ei lähe saali ainult selleks, et näha oma koduvõistkonda võitmas. Ja kui ei võida, siis on õhtu rikutud. See peaks olema perekondlik traditsioon, kus igas vanuses pereliikmel on koduvõistkonna värvides särk või pusa, mille ta uhkusega selga tõmbab ning minnakse mitte ainult võidu järele, vaid minnakse pere või sõpradega ühist kvaliteetaega veetma. Ja seda kantakse edasi põlvest põlve.
See muidugi eeldab ka jätkusuutlikke klubisid, mis kestavad põlvest põlve. Märke sellistest asjade arengutest on ju näha ka Rapla saalis, kus ühest perest kolm põlvkonda koos mängudel käib ja seda on südantsoojendav näha!

Kui peaksite sõnastama ühe konkreetse eesmärgi, mille poole soovite arendusjuhina liikuda, siis mis see oleks?
Rohkem pealtvaatajaid saalis, Delfis ja Inspiras!

 

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare