Alates 1. juunist 2027 muutub Eestis kohustuslikuks lisaks koertele ka kasside ja valgetuhkrute kiibistamine ja registreerimine. Regionaal- ja põllumajandusministeerium on koostanud eelnõu, mille järgi luuakse üks ühtne riiklik register PRIA juurde, kuhu koondatakse kogu info lemmikloomade ja nende omanike kohta.
Praegu on Eestis mitu erinevat registrit, mis teeb info leidmise keeruliseks. Tulevikus saab aga kõik andmed ühest kohast. Regionaal- ja põllumajandusministeerium on oma kodulehel öelnud, et uue süsteemi eesmärk on lihtsustada loomade tuvastamist, vähendada looma hülgamise ja väärkohtlemise juhtumeid ning aidata kiiremini omaniku juurde tagasi jõuda ka neil loomadel, kes on kogemata lahti pääsenud.
Kuidas uus süsteem täpsemalt toimima hakkab, ei oska veel keegi öelda. Eelnõu järgi tuleb nüüd ka igal kassi või tuhkru omanikul lasta oma lemmik veterinaararstil kiibistada. Seni on see olnud kohustuslik vaid koertele. Loomaarst sisestab andmed kohe riiklikku registrisse, kuhu jäävad andmed looma eluea lõpuni. Kiip ise on väike ja valutu mikroseade, mis paigaldatakse süstlaga naha alla. Registrisse kantud kiibi abil on võimalik looma kiiresti tuvastada.
Loomapidaja vahetumisel, näiteks looma müümisel, kinkimisel või uude koju andmisel, tuleb muudatused registris kinnitada nii uuel kui ka vanal omanikul. Samuti peab loomapidaja hoolitsema selle eest, et kõik andmed oleksid ajakohased. Need loomad, kes on juba praegu mõnes olemasolevas registris kirjas, kantakse automaatselt üle PRIA loodavasse süsteemi ning nende omanikud uut tasu maksma ei pea.
Rapla veterinaar Rika Mölder peab seadusemuudatust vajalikuks ja igati ajakohaseks. Tema sõnul on kasside kiibistamine viimastel aastatel selgelt sagenenud. „Ka praegu kiibistatakse kasse päris agaralt. Tõukassid on enamasti kõik juba kiibistatud ning samuti varjupaikade kaudu kodu leidnud loomad,“ kinnitas Mölder. „Omanik, kes oma lemmikust hoolib, laseb ta kiibistada nagunii,“ ütles ta.
Mölderi sõnul on teadlikkus kasvanud ja kui veel mõni aeg tagasi tulid inimesed kassiga arsti juurde vaid siis, kui ta oli haige, mõeldakse nüüd rohkem ka ennetusele ja looma turvalisusele.
Ka Rapla kesklinnas tegutseva Vetari loomakliiniku töötajad tõdesid, et kasse kiibistatakse neil aina enam. „Inimesed on muutunud vastutustundlikumaks. Kui keegi leiab tänavalt eksinud looma, on tänu kiibile võimalik ta omanikule tagastada mõne minutiga,“ sõnas üks kliiniku töötaja.
Kuigi eelnõu on veel kooskõlastusringil, on nii veterinaarid kui ka loomakaitsjad veendunud, et seaduse jõustumine aitab muuta loomapidamise Eestis läbipaistvamaks ja turvalisemaks. Ühtse registri loomine lihtsustab oluliselt ka varjupaikade ja loomadega tegelevate organisatsioonide tööd ning tulevikus ei pea enam eraldi helistama mitmesse registrisse, et omanikku tuvastada, vaid info on saadaval ühest allikast.
Kokkuvõttes tähendab 2027. aastal jõustuv seadus seda, et iga lemmik saab justkui oma isikutunnistuse, mis kinnitab tema kuuluvust, loob turvatunde ja tugevdab loomapidamise kultuuri Eestis.



Mõte hää. Kohalik omavalitsus kiipab ära kõik külade kassid!
Ainult täielikud idioodid võivad armastada võimu,
mis peab kõiki idiootideks.
Armastan väga loomi, kuid nüüd on Brüssel läinud ka loomade kallale. Ma olen kurb, sest puudub võimalus täita kõiki neid tulevaid seadusi. Kuna liigume liitriigi suunas ning mingit vabadust enam pole, omariikluse hävib. Mind jälgivad ametnikud, kas täidan ikka EL seadusi.