Kuidas digitaalsed maksed parandavad eestlaste elu

Tutvuge finantsteenuse tingimustega ning vajaduse korral konsulteerige asjatundjaga.

Sisuturundus

Eestis on toimunud suured muutused selles, kuidas inimesed kaupade ja teenuste eest tasuvad. Nutitelefoni või kaardiga maksmine on muutunud kiiremaks ja lihtsamaks kui müntide lugemine või sularaha kogumine. Digitaalseid makseid kasutatakse igapäevaseks ostlemiseks, veebitellimusteks ja raha saatmiseks teineteisele. Need tööriistad aitavad rahaga paremini ümber käia ning toovad rohkem selgust kulutamisotsustesse.

Investeeringud digitaalse tehinguga

Digitaalsed maksed aitavad inimestel oma raha paremini hallata. Seda on eriti hästi näha investeerimisvõimalustes, mis on samuti kolinud digitaalsetesse keskkondadesse. Üks kiiremini kasvav võimalus on krüptovaluuta, mis pakub nii makse- kui ka säästmise viisi. See on köitnud palju tähelepanu nii Eestis kui ka mujal.

Aastal 2025 on valikuid rohkem kui kunagi varem. Bitcoin ja Ethereum on endiselt levinumad, kuid uued projektid, mis tuginevad nutikatele süsteemidele nagu tehisintellekt või kogukonnapõhine platvorm, avavad uusi võimalusi.

Seetõttu nähakse krüptoraha ostmist üha enam kui viisi, kuidas neist kasvavatest võimalustest osa saada. Paljud inimesed hoiavad eri tüüpi tokeneid, valides projektide vahel, mis haakuvad uue tehnoloogiaga. Nende eest tasumine käib lihtsalt digitaalse tööriista abil.

Pole vaja lisaseadistust ning ühest puudutusest piisab maksmiseks või saamiseks. Maksmise ja ostu vaheline seos on selge ning kõik sammud kajastuvad täpselt tehingute ajaloos.

Kaardi- ja telefonimaksed teevad igapäevaostud kiiremaks

Digitaalsed maksed on Eestis tavapärased. Füüsilistes poodides tehakse 57% maksetest kaardi või nutiseadmega, samas kui sularaha moodustab vaid 39%. See asetab Eesti euroala riikide seas digimaksete esirinda. Ainult Hollandis, Soomes ja Luksemburgis kasutatakse kaarte ja nutiseadmeid veelgi rohkem.

Inimesed kasutavad viipemakseid ja mobiilirakendusi kohvi, toidukaupade ja ühistranspordi piletite ostmiseks. Need meetodid toimivad hästi, kuna tehingud toimuvad hetkega. Eesti pangad ja kauplused toetavad juba selliseid makseviise ning enamik terminale aktsepteerib neid viivitusteta.

Inimestevaheline maksmine on kiire ja läbipaistev

Eestis toimub 70% inimestevahelistest maksetest digitaalselt. Selle hulka kuuluvad mobiilirakendused, kiirülekanded ja kaardipõhised süsteemid. Ainult 25% inimestevahelistest maksetest tehakse sularahas. See muudatus lihtsustab arveldamist, arve jagamist ja väikeste summade saatmist ilma füüsilise rahata.

Digitaalse ülekande kiirus on oluline. Näiteks kui sõbrale saadetakse 10 eurot või saadakse tagasi osa ühise taksosõidu eest, jõuab raha saajani sekunditega. Kõik näevad täpset summat, ülekande kellaaega ja tulemust. Puuduvad puudu olevad mündid või ebamäärased summad.

Veebiostud kasvavad koos digimaksetega

Aastal 2024 toimus Eestis 24% ostudest internetis. See on kõrgem kui euroala keskmine, mis on 21%. Toit moodustas neist ostudest 20%, millele järgnesid riided ja jalanõud 17%. Populaarsed olid ka kosmeetika, ravimid ja kodutarbed.

Digitaalsed maksed toetavad kogu ostuprotsessi. Olgu tegemist kaardi, pangalingi või kiirülekandega, ostja saab kohe kinnituse. Vormide käsitsi täitmine pole vajalik. Kassaprotsess on kiire ja täpne. Eesti maksetaristu toetab neid samme ilma viivitusteta, võimaldades inimestel rohkem tellida kodust, säilitades täieliku kontrolli.

Turvalised ja privaatsed võimalused annavad rohkem kontrolli

Euroalal peab 62% inimestest tähtsaks võimalust maksta sularahas. Eestis jagab seda seisukohta 53%. Digitaalsed maksed pakuvad tugevat privaatsust. Eesti planeerib ka varuvalikuid, näiteks digitaalset eurot, et tagada toimimine isegi siis, kui maksevõrkudes esineb tõrkeid.

Võrguühenduseta tehingud salvestatakse ainult kasutaja seadmes. Pank ega makseteenuse pakkuja ei pääse nendele andmetele ligi.

Ka veebis paraneb privaatsus. Digitaalsed maksed on nähtavad vaid maksja ja saaja pangale. See annab parema kontrolli ja vähendab isikuandmete jagamise riski.

Eesti näitab stabiilse digiarengu olemust

Eesti on loonud sujuva digimaksete süsteemi, ühendades tugeva taristu nutikate avalike teenustega. Maksetehingud toimuvad sekunditega, jätavad selge jälje ja pakuvad paremat privaatsust.

Inimesed kasutavad neid tööriistu iga päev. See näitab, kuidas riik saab kujundada usaldusväärse süsteemi, mis toimib igas olukorras.