Vastulause: koalitsioonileping ei ole ostukorv, see on strateegiline kompass

Rain Terras / Rapla valla uue koalitsiooni vallavanema kandidaat

Vanaisa Villu kommentaar (artikkel Rapla vallas allkirjastati koalitsioonileping, 13.11.2025): “Tubli töö, kuid sellest lepingust küll eriti midagi välja ei loe. Kas siis valla finantsseisust ei ole ülevaadet. Ja kuidas see kogukondadega suhtlemine ilma investeeringuvõimalusteta mingite uute arenguteni viib. Tahaks väga lähikuudel teada saada.”

Hea “Vanaisa Villu”, tänan tagasiside eest! Tõstatad olulise teema, mis väärib laiemat selgitust kõigile Rapla valla elanikele. Nii nagu paljudes teistes valdkondades, eksisteerivad ka kohaliku valitsemise korraldamisel erinevad lähenemised.
Alustan põhimõttest: koalitsiooni koostööleping on teadlikult sõnastatud strateegilise raamistikuna, mitte objektide nimekirjana. Valimiste eel koostatud erakondade ja valimisliitude programmid näitavad ära nende poliitilised prioriteedid. Koalitsioonilepingu roll ei ole neid dubleerida ega anda tühje lubadusi, vaid sõnastada põhimõtted, kuidas me Rapla valda järgmistel aastatel juhime. Selle lähenemise taga on neli väga sisulist põhjust.
Esiteks, Rapla valla finantsseisust on olemas ülevaade, kuid mitte sellise detailsusega, mis võimaldaks anda pikaajalisi ja täpseid lubadusi. Iga uus juht – olgu see eraettevõttes, riigiasutuses või omavalitsuses – alustab alati põhjaliku finantsolukorra kaardistamisega. See on täiesti normaalne ja vajalik samm. Peale ametikohale kinnitamist saab see olema üks esimestest tegevustest ka minul.
Teiseks, meil on veel lähiajast kogemusi, et majandusprognoose on keeruline teha isegi kvartaalselt, rääkimata nelja aasta perspektiivist. Seetõttu ei ole mõistlik kirjutada koalitsioonilepingusse detailseid investeeringuid, mille elluviimiseks ei pruugi olla võimalusi.
Eelnevad koalitsioonilepingud on tihti olnud minu hinnangul pigem “õhulosside ehitamise dokumendid”, mis tekitasid inimestes õigustatud ootuse, millel aga puudus rahaline kate. Rapla vald vajab muutuvat keskkonda arvestavat ja paindlikku juhtimist, mitte paberil ilusaid, kuid reaalsuses täitmata lubadusi. Kokkulepitud nimekiri tekitab olukorra, kus võidakse hakata iga hinna eest oma lubadusi täitma, isegi, kui see ei ole enam mõistlik. Olgem ausad, me kõik teame: raha kulutamine objektidele on kõige lihtsam viis silma paista, kuid see ei tohi olla valitsemise eesmärk. Eriti mugav on omavalitsustes hinnata valitsemistsükli lõpus tulemust pelgalt objektide nimekirja järgi – mitte selle järgi, kui targalt eesmärk tegelikult saavutati. Tegelikkuses võib kehvasti juhitud ehitusprojekti maksumus erineda targalt juhitust hirmutavalt palju.
Kolmandaks, koalitsioonilepingusse kirjutatavad investeeringud ei ole seaduslikult siduvad enne, kui volikogu on need kinnitanud eelarve või investeeringute kavaga. Lõppev koalitsioon tegi siin väga selge vea: hakati ellu viima lubadusi oma koalitsioonileppest, ilma et oleks järgitud seadusest tulenevaid protsesse. See oli otsene õigusriive, aga ka õppetund meile kõigile.
Seaduse järgi vaadatakse valla eesmärgid ja võimalused igal aastal üle arengukava ja eelarvestrateegia menetluse käigus. Just seal juhindutakse valimiseelsetest prioriteetidest, täpsustatakse muutuva keskkonna tegelikke vajadusi ning seotakse need konkreetsete tegevustega, millele leitakse ka rahaline kate.
Neljandaks, kogukondade kaasamine on oluline osa heast kohalikust valitsemisest. Investeeringud puudutavad otseselt kogukondi ja seetõttu peab nende otsene kaasamine aruteludesse olema loomulik osa otsustusprotsessist. Ka piiratud eelarve tingimustes saab teha häid ja arukaid valikuid, kui koos lahendusi otsitakse.
Kuidas kaasamisprotsess täpselt toimima hakkab, tulebki koos kogukondade endiga välja töötada, sest ainult nii on realistlik oodata, et see hakkab ka toimima. Kohalik omavalitsus on inimestele kõige lähem võimuorgan ning just selle kaudu saab kasvatada usaldust valitsejate ja elanike vahel.
Kokkuvõtteks, koalitsioonipartnerite valimiseelsed programmid näitavad ära nende poliitilised prioriteedid. Koalitsioonilepe ütleb, kuidas neid põhimõtteid ellu viiakse: millise juhtimiskultuuri, otsustusloogika ja väärtustega.
Konkreetsed tegevused ja objektid täpsustatakse seadusest tulenevalt arengukava, investeeringute kava ja eelarvestrateegia protsesside kaudu ning neid vaadatakse üle igal aastal. Kogukonnad on selles protsessis kaasamõtlejad, mitte kaasajooksikud.
See ongi tegelik mõtteviisi muutus kohaliku omavalitsuse juhtimises: me liigume „objektidega hääli ostvalt“ mudelilt üle paindlikule, inimkesksele ja poliitilise kontrolli all toimuvale juhtimissüsteemile, mis arvestab muutuvat keskkonda ja uurib kogukondade pärisvajadusi. Loomulikult on kogukondadel endil siin oluline roll.
Selle muutuse elluviimine vajab aega, järjepidevust ja sihikindlust. Aga meil on selleks olemas nii tahe kui mandaat, sest see on Rapla Vallakodanike Liidu tõekspidamised, millega viimastele valimistele tulime. Meil on võimalus kujundada Rapla valitsemine uuele tasemele. Teeme seda koos, targalt ja valla tulevikku silmas pidades.