Rapla maakonna testostlemise raport aastal 2025

Ülle Laasner, turvalisuse ja rahvatervise spetsialist

Testostlemine on meetod, mis aitab analüüsida alkoholi ja tubakatoodete kättesaadavust haavatavale sihtrühmale (noortele). Protsessi käigus saadakse ülevaade, kui lihtne on noorel temale keelatud tooteid müügikohtadest kätte saada. Testostlemise eesmärk on kujundada ühiskondlikke norme ja suurendada ettevõtjate vastutustunnet noorte tervise eest.
Jaanuaris 2025 valmis maakonna tervisedendusliku programmi raames õppefilm teenindajatele, mis saadeti ettevõtjatele jaanuaris ning meeldetuletusena detsembris enne uut testostlemist. Videot on vaadatud 274 korda.
Rapla maakonnas toimus testostlemine 30. detsembril 2025 ja 9. jaanuaril 2026. Testostlemise korraldas Raplamaa Omavalitsuste Liit ja tegevus on maakonna tervisedendusliku programmi osa. Kokku osales testostlemises kolm noormeest vanuses 18 aastat. Noori saatis täiskasvanud isik maakonna tervisenõukogust.
Protseduur: alkoholi ja tubakatoodete ostu imiteeriti. Suurte kaupluste puhul testiti nii tava- kui ka iseteeninduskassat. Testija imiteeris ostu pangakaardi terminali asetamiseni – kuna aga pangakaart oli tühi, jäi ost pooleli (erinevad vabandused – mu kaart täna streigib, ei olegi raha kaardil, uskumatu!).
Tagasisidet müüjad ei saanud (nagu varem oleme teinud), testiti inkognito. Testijad pakkusid dokumendiks ainult ID-kaarti. Noored kaardistasid müüjate suhtumist (silmside, suhtlemine) ja jälgisid, kas dokumendi andmete põhjal arvutati vanust.

Kokkuvõte

Raplamaal testiti 47 müügikohta – vaatluse all oli 11 tanklat, 1 kiosk ja 35 kauplust. Rapla vallas testiti 20, Kehtna vallas 7, Kohila vallas 6 ja Märjamaa vallas 14 müügikohta. 33,5 müügikohas ehk 40 kassas (71%, 2024 – 46%!) küsiti noorelt dokumenti, 13,5-s müügikohas ja 16-s kassas ei küsitud (29%, 2024 – 54%, joonis 1).
Rapla vallas läbisid testi 80% (2024 50%), Kehtna vallas 57% (2024 38%), Kohila vallas 100%! (2024 33%) ja Märjamaa vallas 53% (2024 50%) müügikohtadest.
Testiti nii iseteeninduskassat kui ka tavalist kassat. Iseteeninduskassasid oli kokku 9. Aktiivsemalt küsiti seekord dokumenti iseteeninduskassas (võrdluses vastavalt 89% – 1 eksimus ja 67% tavakassas – 3 eksimust).
COOP-i kauplusi oli kokku 13 – testi läbis 76% (2024 78%) kauplustest. Meie kauplusi oli kokku 6 – testi läbis 4 ehk 67% (2024 17%). RIMI kauplusi kokku 2 – testi läbis 3 kassat 4-st (75%, sama 2024). Grossi kauplusi kokku 2 – tulemus 50%. Maxima kauplusi kokku 2 – tulemus 50%.
Märjamaa Tarbijate Ühistu poodides (3) küsiti dokumenti kõigis kauplustes korrektselt. Rapla Selveris küsiti mõlemas kassas ja Prismas küsiti ainult iseteeninduskassas. 11 tanklast küsiti seitsmes dokumenti ehk 64% (2024 36%).
Erapoodidest (5) eksiti ühes kaupluses. Spetsiifilistes poodides nagu Veipland ja CityAlko küsiti dokumenti.
Väga õigesti käituti mitmes kohas, noored tõid eriti välja Prillimäe ja Märjamaa Meie müüjad. Paraku oli aga tihti olukord selline, kus noorele ei vaadatud otsagi (27 kassat! Ehk 48%). Isegi siis ei vaadatud, kui dokumenti küsiti (21 korda).
Tegelikult sellisel juhul müüja ei fikseeri olukorda, kas isikut tõendav dokument ja isik, kes soovib kaupa osta, on üldse üks ja sama. Noorte hinnangul 20 müügikohas arvutati vanust (42% müügikohtadest). Kindlasti ei tohiks dokumendi küsimine olla stamptegevus, mis ei teeni tegelikku eesmärki.
Testostlemise tulemuste raport saadetakse Rapla politseijaoskonnale, kohalikele omavalitsustele ja ettevõtetele. Kokkuvõttes võib öelda, et õppefilmist on ikkagi kasu olnud, sest nii head tulemust ei ole olnud aastaid ja eriti tõusis iseteeninduskassas dokumendi küsimise protsent. Kiidame ka Kohila valda, kus oli tulemus 100% (eelmisel aastal kõige kehvem)! Tulemus peaks aga olema igal pool 100%.

Joonis 1. Testostlemisel testi läbinud müügikohtade osakaal (%) aastatel 2016-2025