Sisuturundus
Eesti autoturg on viimase aasta jooksul läbi teinud raputuse, mida pole nähtud isegi 2009. aasta majanduskriisi ajal. Statistika on karm: nii uute kui ka kasutatud sõidukite müügimahud on kukkunud ligi 50%. Kui tavapärane autoturu jahtumine oleks toonud kaasa ehk 10–15% languse, siis tegeliku “allakäigu” taga on uus mootorsõidukimaks ja sellega kaasnenud ülikõrge registreerimistasu.
Täna on Eesti ettevõtja paisatud täiesti uude reaalsusesse, kus tavapärased äriotsused nõuavad varasemast sügavamat analüüsi. Riigikassasse laekumata jäänud kümned miljonid eurod käibemaksu on selge märk sellest, et autoturul valitseb sügav ooterežiim. See ei ole lihtsalt “keeruline aeg”, vaid turu ümberkorraldus, kus kõrged registreerimistasud on pannud paljud väikeettevõtjad investeeringutele pidurit tõmbama.
Kuid äritegevus ei saa selle tõttu seisma jääda, sest kaubad vajavad endiselt vedu, kliendid külastamist ja meeskonnad objektile jõudmist. Iga päev, mil lükatakse edasi vajaliku töövahendi soetamist, võib olla tegelikult ka varjatud kulu, sest vananev autopark nõuab järjest kallimat hooldust, kütusekulu kasvab ja usaldusväärsus logistikas väheneb. Küsimus ei ole selles, kas liikuda, vaid selles, kuidas teha seda nutikalt olukorras, kus riiklikud maksud on muutnud auto ostmise ebamõistlikult kulukaks.
Mis täpselt turul toimub?
Turu analüüs paljastab trende, mis peaksid iga kuluvaid tegeva ettevõtja valvaks tegema:
• Autopargi vananemine: Kõrge registreerimistasu on suunanud ostjad vanemate, saastavamate ja odavamate autode poole. Kui varem oli fookus uutel ja efektiivsetel masinatel, siis nüüd on eelistatud sõidukid, mille ostuhind jääb 12 000 euro piirile ja registreerimistasu on veel talutav (u 500–600 eurot).
• Vastandumine naabritega: Samal ajal kui Eesti turg kukkus poole võrra, on teistes Balti riikides ja mujal Euroopas kasutatud autode müük kasvanud üle 10%. See tähendab, et defitsiit kvaliteetsetest ja vähekasutatud autodest süveneb, mis omakorda hoiab hinnad kõrgel.
• Investeeringute seisak: Kuna 2027. aasta valimiste eel on õhus lubadusi automaksu muutmiseks, lükatakse suuremaid investeeringuid edasi. See aga tähendab, et olemasolev autopark vananeb ning ei pruugi pakkuda kindlustunnet.
Need trendid muudavad auto omamise ettevõtja jaoks järjest riskantsemaks. Kapital seotakse varasse, mille väärtus ja maksukoormus on ebastabiilne, samal ajal kui ettevõtte rahavoog vajab paindlikkust. Just seetõttu on paljud ettevõtjad hakanud oma autopargi rahastamist ümber hindama.
Autopargi rahastamine ebakindlas majanduskeskkonnas
Praeguses majanduslikult ebastabiilses ja maksudest mõjutatud keskkonnas on auto väljaostmine ettevõtte vaba raha arvelt märkimisväärne risk. Auto ei ole enam lihtsalt vara, vaid kiiresti väärtust kaotav kuluallikas, mille ümber on järjest rohkem ebakindlust. Just seetõttu on autoliising paljude ettevõtjate jaoks muutunud mitte mugavuseks, vaid ka strateegiliseks otsuseks.
1. Likviidsuse säilitamine
Kui ostad auto kohe välja, matad sa tuhandeid eurosid sõiduki alla, mis kaotab väärtust. Autoliising võimaldab sul hoida kapitali vabana. Raha jääb ettevõttesse ja on kasutatav seal, kus see tegelikult tulu loob.
Tänases turuolukorras on likviidsus kriitilise tähtsusega, sest vaba rahavoog annab võimaluse uuteks investeeringuteks, katta ootamatuid kulusid või lihtsalt tagada ettevõtte finantsiline stabiilsus.
2. Maksuefektiivsus ja prognoositavus
Liisingu suur eelis on prognoositavus. Fikseeritud kuumakse muudab kulude planeerimise lihtsaks ja läbipaistvaks ning aitab hoida ettevõtte raha kontrolli all. Erinevalt auto väljaostmisest ei teki ühekordset suurt väljaminekut, mis võib kuu või isegi terve aasta finantsvõimalusi piirata.
Lisaks võimaldab liising jaotada maksukoormust ajas ning siduda autokulu otseselt ettevõtte igakuise tegevusega, mitte ühe suure investeeringuga.
3. Paindlikkus ebakindluse vastu
Tänane autoturg on ettearvamatu, sest maksud võivad muutuda ja järelturu väärtused kõiguvad. Liising vähendab neid riske, sest liisinguperioodi lõpus ei ole sa sunnitud autot välja ostma. Sul on valikuvabadus, kas vahetada sõiduk uue vastu, lõpetada leping või jätkata liisingut, vastavalt turuolukorrale.
See tähendab, et sa ei pea täna tegema otsust, mille tagajärgi pead kandma viis või seitse aastat hiljem täiesti teistsuguses majanduskeskkonnas.
Kokkuvõtteks
Eesti autoturu järsk langus ja uued maksud on muutnud ettevõtjate jaoks sõidukitega seotud otsused varasemast oluliselt keerulisemaks. Auto ostmine ei ole enam lihtsat ja prognoositavat investeeringut, vaid sellega kaasnevad suuremad finantsriskid, ebakindlus järelturu väärtuse osas ning surve ettevõtte rahavoogudele. Samal ajal ei saa paljud ettevõtted endale lubada ka tegevuse seiskumist, sest sõidukid on igapäevase töö ja teenuse osutamise lahutamatu osa.
Praeguses olukorras tõusevad esile lahendused, mis võimaldavad hoida ettevõtte likviidsust, muuta kulud paremini prognoositavaks ja vähendada pikaajalisi riske. Autoliising ei ole enam ainult mugav viis auto soetamiseks, vaid üha sagedamini ka teadlik finantsvõimalus, mis aitab ettevõttel kohaneda ebastabiilse majanduskeskkonnaga.
Oluline ei ole küsimus, kas ettevõte vajab sõidukit, vaid kuidas seda teha viisil, mis toetab ettevõtte jätkusuutlikkust, paindlikkust ja rahalist stabiilsust ka muutuvates turutingimustes.
