Üks osa üleüldisest kriisivalmidusest on ka varjumiskohtade rajamine kortermajade keldrisse. Eestis on selliseid varjumiskohti rajatud ning päästeamet on jaganud nende rajamiseks ka toetust. Käesoleva aasta alguses avanes veel üks meede, mis annab korteriühistutele võimaluse taotleda riigilt toetust varjumiskohtade kohandamiseks.
Meetme suurus on ligikaudu kaks miljonit eurot, mis jaguneb kahe aasta peale. Küll aga ei ole tegemist esimese sellise meetmega. 2024. aasta detsembris sai läbi kaheaastane pilootprojekt, mille käigus said 26 Eesti korteriühistut toetust, et kohandada oma keldrikorrused varjumiskohaks.
„Selle projekti eesmärk oli kaardistada, milline ressurss, väljakutsed ja võimalused kaasnevad sellega, et üks kortermaja saaks oma ruumid varjumiseks paremini ette valmistada,“ selgitas päästeameti varjumise ekspert Leho Lemsalu.
Varjumiskohtade funktsioon on kaitsta inimesi lööklaine, lendavate esemete, mürsukildude, klaasikildude, õhusaaste ja muu otsese ohu eest. Kokku esitati 2024. aastal 56 taotlust kogusummas 2,57 miljonit eurot. Projekti eelarve oli 1,2 miljonit eurot ja sellest said lõpuks toetust 26 korteriühistut, neist ükski ei asunud Raplamaal. Lemsalu tõi välja, et huvi aasta alguses avatud taotlusvooru vastu tunti juba vahetult pärast pilootprojekti lõppu. „Huvi sellise taotlusvooru vastu on olnud juba varem. Ka pilootprojekti järel uuriti, millal selliseid projekte veel tuleb,“ rääkis ta. Praegune taotlusvoor avati 2. veebruaril ning on planeeritud kestma 30. novembrini. Selles taotlusvoorus omaosalust ei nõuta ja toetust võib saada maksimaalselt 35 000 eurot.
Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Kristina Kukk tõi välja, et lisaks varjumiskohtade rajamiseks mõeldud meetmele on tulemas üks meede veel. See on samuti suunatud korteriühistute kriisivalmiduse tõstmisele ning sealt saab raha taotleda näiteks generaatorite soetamiseks.
