Iga majapidamine vajab klaasikonteinerit

Alder Harkmann, Eesti Pakendiringlus AS juhatuse liige

Riiklik sortimisuuring näitab, et segaolmejäätmete konteinerites on ligi 7% klaaspakendeid. See tähendab, et märkimisväärne osa materjalist, mida on lihtne uuesti kasutada, ei jõua kunagi ringlusse – see lõpetab kas prügimäel või põletuses.Seda ei tee inimesed pahatahtlikult, vaid sageli sellepärast, et konteinereid ei ole piisavalt mugavas kauguses. Jäätmereform püüab seda olukorda parandada: peagi muutub klaaspakendite eraldi kogumine kortermajadele kohustuslikuks ning klaasikonteiner peab olema loomulik osa jäätmetaristust.
Mõistlik on tegutseda juba enne, kui nõue ametlikult jõustub – nii saab konteineri rahulikult tellida, tühjendussageduse läbi mõelda ja elanikele selged juhised anda. Muidugi ei keela keegi klaaspakendeid eraldi koguda ka eramajades, selleks on mitmeid lahendusi.
Klaaspakendite äravedu on Eestis tasuta ning see on üks soodsamaid viise oma jäätmekäitluskulud stabiilsena hoida. Alates 1. juulist tõusevad jäätmereformiga ladestus- ja põletustasud, mis tähendab, et segaolmejäätmete käitlus muutub oluliselt kallimaks. Lihtne loogika ütleb: mida rohkem tekib olmejäätmeid, seda suurem on arve. Iga kilo, mis õnnestub segaolmest välja sortida – olgu see klaas, biojäätmed või pakend –, aitab olmejäätmete konteineritühjenduse harvemaks teha ja sellega kulusid kontrolli all hoida.
Klaas on seejuures eriline materjal: ta on raske ja võtab konteineris palju ruumi. Kui klaaspakendeid on täna keskmiselt umbes 7% olmejäätmete mahust, siis tähendab see päriselt märgatavat kaalu ja mahtu. Teisisõnu – iga klaaspudel, mis jõuab eraldi konteinerisse, vabastab ruumi kõige kallimas jäätmeliigis.

Veinisõbrad on head klaasikogujad

Euroopa Liidus mõõdetakse klaasi ringlussevõtu määra ning keskmiselt kogutakse 80% turule lastud klaaspakenditest Euroopas kokku, et need siis ringlusse suunata. Kuid mõnes riigis – näiteks Itaalias – ületab see isegi 90%.
Eestis on klaaspakendite ringlussevõtu määr olnud viimaste andmete järgi ligikaudu 80%. Need tasemed on hea lähtepunkt, kuid ruumi kasvada ja parandada sorteerimist ning kogumissüsteeme on veel. Arvestades, et 2030. aastaks seatud 75% siht on endiselt ambitsioonikas enamuses Euroopa riikides.
Ja kui oled veinisõber – nagu itaallased, kes koguvad klaasi Euroopas eeskujulikult –, siis tasub konteiner tellida kiiresti! Aga ka need, kes veini või kanget alkoholi vähe tarbivad, imestavad, kui hakkavad pudeleid ja purke eraldi panema. Kas ma tõesti tekitan nii palju klaaspakendeid? Jah, need tekivad kõigil: purgisupid, majoneesid, ketšupid, salatid, moosid jne.
Levinud arvamus on, et klaasi võib panna segapakendikonteinerisse. Jah, võib, aga tegelikult muudab see ringlussevõtu keerulisemaks – klaas tuleb sorteerimistehases teiste jäätmete seast välja sõeluda ning osa materjalist läheb määrdumise tõttu kaduma. Kõige tõhusam on ikkagi koguda klaaspudelid ja -purgid eraldi klaasikonteinerisse. Oluline on ka ehk teada, et klaasi ei pea pesema, kuid pakendid peaksid olema tühjad.
Klaas ei ole prügi, vaid tooraine. Eraldi kogutud klaaspudel on juba mõne kuu pärast taas poeriiulil uue tootena. Segaolmejäätmetes lõpetades muutub see aga kuluks, nii keskkonnale kui ka tarbija rahakotile.