Politsei- ja piirivalveamet
Politseinikud pidasid 27. veebruaril Tallinnas kinni 27-aastase Läti kodaniku, kes paigaldas Eestisse petukõnede tegemiseks SIM-boks seadme. Harju maakohtu loal võeti mees kaheks kuuks vahi alla.
SIM-boks on seade, kus on korraga kümneid või sadu SIM-kaarte ning see võimaldab kelmidel olla ühendatud kohalike mobiilimastide ja internetiga. Nii saavad kelmid näidata, et kõne tuleb Eesti numbrilt, kuigi kõnede tegijad asuvad füüsiliselt välismaal.
Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juhi Elari Haugase sõnul viitavad tõendid, et mees hankis SIM-boks seadme, millega võimaldas telefonikelmidel teha välismaalt petukõnesid Eesti mobiilivõrgu kaudu. „Selleks ostis ja paigaldas kahtlustatav seadmesse Eesti suunakoodi ja abonentnumbritega SIM-kaarte,“ selgitab Haugas.
„Kahtlustuse kohaselt oli tema ülesanne ühendada SIM-boks Eestis vooluvõrku, tagada sellele internetiühendus ning hoida seadet töökorras ja vahetada SIM-kaarte. Lisaks üüris ta külaliskortereid, et seadet kolida uutesse asukohtadesse ja vältida seeläbi vahelejäämise ohtu. Seni kogutud tõendid näitavad, et mees tegutses grupis ning tema abil tehti petukõnesid alates veebruari algusest,“ kirjeldab ta.
Petuskeem nägi ette, et telefonikelmid helistasid kannatanutele panga, politsei ja mobiilioperaatorite nimelt ning veensid neid erinevatel ettekäänetel oma Smart-ID või Mobiil-ID PIN-koode kinnitama. Seeläbi said kelmid ligipääsu kannatanute pangakontodele, tegid kontodelt ülekandeid, vormistasid inimeste nimele laenulepinguid ning võtsid pangaautomaadist välja sularaha.
Praeguseks on politsei tuvastanud kaks kelmusejuhtumit, kus inimesed on saanud kahju ja mida saab seostada selle konkreetse grupi tegevusega. Politsei andmetel tehti seadme abil umbes sada petukõne päevas ja täismaht on veel selgitamisel. Kriminaalmenetluses selgitab politsei, kas kannatanuid on veel.
Kelmuste prokuröri Evelin Etsi sõnul viitavad esialgsed andmed, et mees saabus Eestisse kuritegelikel eesmärkidel: “Meile teadaolevalt kahtlustatav tööl ei käi, seega kuritegelik eluviis ja kriminaaltulust elatumine on tema puhul väga tõenäolised. Seetõttu on oht, et mees võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoida või uusi kuritegusid toime panna, prokuratuuri hinnangul suur ja pidasime vajalikuks mees vahistada.”
Prokuröri sõnul näitab tõendipagas ka seda, et kahtlustatava roll kelmuste läbiviimisel oli suur: “Just mehe tegevus SIM-bokside töökorda seadmisel lõi võimalused Eesti suunakoodiga numbritelt Eesti inimestele petukõnede tegemiseks. Kahtlustatava kinnipidamine ja vahistamine katkestas ilmselt selle grupi tegevuse ja edasise kahju tekitamise Eestis.”
Haugas rõhutab, et mitte ükski riigiasutus ega teenusepakkuja ei palu inimesele ise helistades PIN-koode sisestada. „PIN-koodidega tohib kinnitada ainult neid päringuid, mille oled ise oma seadmes algatanud ja oled veendunud, kuhu ja mis eesmärgil koode sisestad. Kui oled langenud kelmuse ohvriks, siis helista kohe panka, palu kõik ülekanded blokeerida ja sulge oma kaardid. Seejärel pöördu politseisse,“ selgitab ta.
Kriminaalmenetlust on alustatud ja kahtlustus on mehele esitatud arvutikelmuses, kui see on toime pandud grupis.
