Manivald Kasepõld,
EEOK juhatuse esimees
Eesti Eruohvitseride Kogu (EEOK) korraldas 29. augustil 2014 konverentsi „20 aastat vene väekontingendi väljumisest Eestist“. Selle konverentsi avasõnas pöördus kaitseminister Sven Mikser korraldajate poole järgmiste sõnadega: „Austatud veteranid, võtke vastu minu ja kogu Eesti valitsuse siiras tänu selle eest, mida te tegite 20 aastat tagasi selleks, et kindlustada taastatud Eesti iseseisvust ja viia lõpule vaenulike, meid okupeerinud võõrvägede lahkumine Eestist. Suur tänu kõigile neile, kes aitasid taastada ja üles ehitada Eesti Kaitseväge, Kaitseliitu ja Piirivalvet.“
Siin artiklis hõlmab mõiste veteran aastast 1990 kuni 31. august 1994 Eesti Kodukaitses, Kaitseliidus, Piirivalves või Kaitseväes teeninud Eesti riigikaitse taastajaid. Seega ajal, mil Eestis oli kohal kogu bukett Nõukogude okupatsioonivägede spetsialiteedist – tuumarelvadest kuni 144. motolaskurdiviisini Tondil. Eesti Vabariigis paiknenud Nõukogude Liidu/Vene Föderatsiooni vägede, sh ka piirivalvevägede (ametlikult 264 sõjaväeosa) täielik andmestik enne nende väljumist 1991-1994 on leitav EEOK 2014. aasta konverentsi materjalide kogumikus1.
Kaitseminister Hanno Pevkuri ja EEOK juhatuse kokkusaamine 17. novembril 2025 Tondi 55-101 oli põhiliselt pühendatud küsimusele, kas Kaitseväe veteranipoliitika tunnistab 1990.-1994. aastatel teeninuid veteranideks või ei? Sellel kohtumisel lubas kaitseminister vaadata 2026. aasta märtsiks veteranipoliitka vana määruse üle ning arvestada EEOK tehtud parandusettepanekutega.
1. aprillil 2026 astuski EEOK juhatuse koosolekult uue veteranipoliitika määruse eelnõuga läbi kaitseministeeriumi osakonnaülem leitant Markus Rosin. Kohtumise lõpuks sai eruohvitseridele selgeks, et meie panus riigikaitse taastamisse 1990-1994 ei ole väärt veteraniks tunnistamist.
EEOK juhatuse liige ja 1990. aasta 15. mai Toompea kaitsjate vahetuse vanem Rein Kork esitas kaitseministeeriumi esindajale retoorilise küsimuse: „See, et OMON meid Eesti piiril relvakabadega peksis, põletas ja meie pihta tulistas, ei ole siis veteraniks tunnistamiseks küllaldane?“
Tahtmatult tekkis meil arusaam, et kuna neist riigikaitse taastamise sündmustest on möödunud üle 30 aasta, oleks aeg järeltulevatele poliitikutele neid sündmusi meelde tuletada. Kuidas nad muidu kodanike kaitsetahte tõstmiseks vajalikke otsuseid oskaksid teha? 2014. aastal ütles kaitseminister Sven Mikser konverentsi avakõnes otse välja, et oleme veteranid. Praegune poliitikust minister pelgab meid veteranideks nimetada. Loodame, et pärast 2027. aasta Riigikogu valimisi hakkavad poliitikud meid uuesti veteranideks tunnistama!
