Läinud laupäeval korraldati kogu Eesti muuseumides ja mäluasutustes taas muuseumiööd. Järjekorras juba seitsmeteistkümnendat. Iga kord on üks ühine teema. Esimene kord (2009) oli: „Öös on asju“. Edasi olid: …lugusid; …aardeid; …kino; …inimesi; …tähti; …muusikat; …laineid; …mänge; …pidu; …mustreid; …aega; …unistusi; …liikumist; …vabadust; …raamatuid.
Seekord oli öös hääli: sosinaid, rõkkavalt rõõmsaid, aga ka valusaid karjatusi, murelikke soigumisi. Öö häältes on salapära, magusaid unistusi, kuid samuti täitumata jäänud lubadusi, haiget tegevat valetamist. Öö hääled pärinevad minevikust. Nendest lugudest, mida inimesed on püüdnud kiirele elutempole vaatamata meeles pidada, lugudest, mida talletatakse kusagil muuseumis või mäluasutuses.
