Rapla keskraamatukogus on haruldane võimalus näha rahvusvaheliselt tunnustatud meistrite Aire Kapstase ja Anneli Visnjakova käsitsi valmistatud kaisukarusid ja teisi mänguloomi.
Sellist autoriloomingut ostavad kogu maailma kollektsionäärid, aga neid ostetakse ka kingituseks lastele – vaatamata küllaltki kõrgele hinnale – ning nii Kapstase kui ka Visnjakova käsitööloomad on leidnud endale uue kodu paljudes riikides Ameerikast Austraaliani.
Aire Kapstas ja Anneli Visnjakova on karusid teinud umbes 15 aastat ning osalenud erinevatel messidel ja konkurssidel, kus võitnud oma töödega ka auhindu. Aire Kapstas on saanud ka paar teddy-karude maailma tähtsaimat auhinda Golden George.
Raamatukogu lasteosakonna vitriini on sätitud suuremaid ja väiksemaid karusid, ka päris pisikesi. Osa karusid oma sakris karva ja turjakühmudega on väga päris karupoegade moodi. Teistele on selga õmmeldud madrusestiilis rõivad, nii et nad tuletavad meelde 20. sajandi alguse lapsi ja nende mänguasju. Osa loomi on ratastel. Kuid kõik need karud ja kassid ja elevandikesed ja teised loomad toovad ilmselt igas vaatajas esile sisemise lapse. Loomade juures olevad mohäärpallid on valmistanud Ingrid Teder.
Kuigi tänapäeval toodetakse massiliselt väga erinevaid mänguloomi, said kaisuloomad alguse karudest. Esimesed mängukarud valmistas sakslane Richard Steiff 1902. aastal. Need karud meenutasid päriskarusid oma pika koonu ja pisikeste säravate nööpsilmadega ning pisut hatuse kasukaga. Karude tegemisel kasutati mohäärkangast ning nende käppasid ja päid sai liigutada. Ameerikas hakati neid kutsuma Teddy-karudeks ühe president Theodore Roosevelti kujutanud karikatuuri järgi. Kõige kuulsam sellises stiilis kaisukaru on kindlasti Winnie Puhh, kes tähistas eelmise aasta lõpus oma 100. sünnipäeva.
Tänapäeval teevad traditsioonilisi karusid ja teisi loomi kunstnikud ja käsitöömeistrid ning seda väga erinevas stiilis. Lisaks traditsioonilistele mänguloomadele tehakse ka näiteks äärmiselt elutruid loomi, aga ka fantaasialoomi, stseene erinevate loomadega jne. Üks keskkond, kus ka eesti meistrid oma töid näitavad, on Tedsby. Huvitav on see, et kui mõni loom on uue omaniku leidnud, ei ole selle juures märget sold (müüdud), vaid kasutatakse sõna adopted (mida selles kontekstis võiks tõlkida kui oma kodu leidnud).
Kuigi käsitööloomi tehakse ka kunstmaterjalidest, on näitusel olevad loomad valminud kvaliteetsest käsitsikootud mohäärkangast. See võimaldab silmi ja splinte, millega käpad ja pea kinnitatakse, ühendada nii, et ei lõhu kangast. Üks miniatuurne karu ja imearmas kuradike on tehtud just sellisest punasest mohäärkangast, millest Steiffi firmas valmis üks maailma kuulsamaid ja kallimaid mängukarusid Alfonzo.
Selle karu, mis alates 2018. aastast on välja pandud Taanis Billundis asuvas eramuuseumis Teddy Bear Art Museum, teeb eriliseks ajalugu. 1908. aastal kinkis suurvürst Georgi Mihhailovitš eritellimusel valminud karu oma tütrele Ksenjale ning tänu sellele, et tüdruk ei pääsenud Esimese ilmasõja puhkedes tagasi Venemaale, jäi suurvürstitar ellu. Karu jäi temaga elu lõpuni. Et suurvürstitari ema oli Taani printsess, on igati kohane, et karu asub nüüd just Taanis. Samas muuseumis on ka üks Aire Kapstase karu.
Raamatukoguhoidja Ingrid Teder, kes selle üliarmsa näituse Raplasse korraldas, mainis ka seda, et näituse juures on autorite kontaktid. Nii et kui kellelegi mõni loomake väga naha vahele poeb, on võimalik autoriga kaupa teha.
