Maret Salumäe
30. mail toimus Kehtna laululaval 38. Raplamaa memme-taadi pidu, mis kandis tänavu pealkirja „Rõõm on südames“. Päikeseline ilm, esinejate elevus ja publiku soe kaasaelamine lõid sündmusele sooja ja piduliku meeleolu.
Peo kontseptsioon sai tõuke eelmise aasta lõpus toimunud Kehtna valla sissekirjutuskampaaniast „Süda on Kehtna vallas“, mida ilmestas südame sümbol. Sellest kasvas välja mõte tuua südame kujund ka memme-taadi peo keskmesse. Pealkiri „Rõõm on südames“ väljendas lihtsat, kuid olulist mõtet – helgus, tänulikkus ja headus võiksid meid saata ka igapäevaelus. Peo idee autorid olid Seily Sõgel-Raid ja Maret Salumäe.
Memme-taadi pidu on osalejatele oluline ja oodatud sündmus. Selleks valmistutakse hoole ja põnevusega: harjutatakse tantse ja laule, korratakse samme ja sõnu ning tullakse kokku teadmisega, et ees ootab kohtumine tuttavate, sõprade ja kultuurihuvilistega üle Raplamaa. See ei ole ainult kontsertetendus, vaid pika traditsiooniga maakondlik kokkusaamine.
Peopäev algas varakult. Tantsijate proovid algasid kell 9 ja lauljad alustasid proovidega kell 12. Kontsertetendus algas kell 15 ning tõi Kehtna laululavale üle 230 esineja. Kokku oli esindatud 25 kollektiivi üle Raplamaa, nende seas 9 laulukollektiivi, 15 tantsukollektiivi ja 1 rahvapilliansambel.
Tervituskõne pidas Kehtna vallavanem Eire Endrekson. Laval kõlasid laulud, rahvatantsud, valsid, polkad ja pillilood. Sündmuse päevajuht oli Ragnar Toompuu, kelle selge ja meeldiv hääl toetas kontsertetenduse sooja ning pidulikku meeleolu. Avasõnades kõlanud mõte „Täna me ei loe aastaid, vaid hetki. Me ei mõõda aega kortsude, vaid naerukurdude järgi“ kandis hästi kogu päeva.
Erilise noodi lisas peole laste rahvatantsurühm „Keerulind“, kelle osalemine tõi lavale nooruslikku energiat ja sidus kokku eri põlvkonnad. Ühel laval kohtusid kogemus, järjepidevus ja uus põlvkond – just nii püsib rahvakultuur elujõulisena.
Kontsertetenduse lõpetas ühine lõputants „Õnnelike inimeste maa“, mis kujunes päeva üheks meeldejäävamaks hetkeks. Lõputants oli helge ja liigutav ning kandis hästi kogu päeva ühtekuuluvustunnet. Pärast kontsertetendust jätkus pidu Audru Jõelaevanduse Pundi muusika saatel ning koosolemine kestis kuni kella seitsmeni õhtul.
Peo õnnestumise taga on suur töö, mida teevad kollektiivide juhendajad. Just nende järjepidevus, pühendumus ja kannatlikkus hoiavad koos lauljaid, tantsijaid ja pillimängijaid üle Raplamaa. Juhendajad on need, kes kutsuvad inimesed proovidesse, õpetavad samme ja sõnu, hoiavad kollektiivi vaimu ning annavad osalejatele kindluse lavale astuda. Selliste pidude väärtus sünnib paljuski just sellest igapäevasest tööst, mis jääb publiku eest sageli varju, kuid mille tulemus on peopäeval selgelt näha ja kuulda.
Peo loomingulise terviku lõi tantsujuht Helen Reimand, keda assisteeris Helle Pohla.
Laulude kõlamise eest hoolitsesid laulujuhid Ülle Piil ja Eha Sepp. Stsenaariumi vahetekstid panid kokku Mariina Madisson ja Maret Salumäe. Peo korraldaja oli Kehtna vallavalitsus. 38. Raplamaa memme-taadi pidu kinnitas taas, et laul, tants ja koosolemine on oluline osa maakonna kultuurielust. See on traditsioon, mis ühendab põlvkondi, hoiab kogukonda ja annab põhjust väärtustada ühist koosolemist.
