Sisuturundus
Iga Rail Baltica põhitrassile ehitatav objekt lahendab omaette keerulist ülesannet.
Mäliveres tuleb tõsta Tallinna–Viljandi maantee üle süvendisse rajatava raudtee, Hagudi rabas ehitada üle 600 meetri betoonkonstruktsiooni pinnasele, mis ehitajate elu kindlasti lihtsaks ei taha teha, ning Velise jõest tuleb üle viia 98-meetrine raudteesild.
Suvi toob samal ajal tööd ka ökoduktide, loomatunnelite ja viaduktide ehitusel. Raplamaa tulevane raudteekoridor sünnib praegu kohtades, kus inseneritöö peab arvestama korraga inimeste igapäevaelu, vee, pinnase ja loomade liikumisteedega.
Mälivere viadukt võtab ilmet
Kogu tänavuse suve käivad Tallinna–Viljandi maanteel Kohila ja Rapla vahel aktiivsed Mälivere viadukti ettevalmistus- ning rajamistööd. Rail Baltica põhitrass hakkab seal maanteega ristuma süvendis: rongiliiklus kulgeb tulevikus praegusest maapinnast madalamal, maantee aga tõstetakse senisest teepinnast 2,5–3 meetri võrra kõrgemale. Viadukt tuleb ligikaudu 120 meetrit pikk ja 20 meetrit lai ning selle sõidupind paikneb umbes 7,5 meetrit kõrgemal raudtee tasapinnast. Ehituse käigus rajatakse nii viadukti kui ka põhitrassi tarbeks süvendeid; viadukti kuuest sambareast kahe esimese vundamendisüvendid on juba valmis. Ehituse ajaks on Tallinna–Viljandi maantee liiklus suunatud ajutisele möödasõidule. Viadukti betoonitööde osa peaks valmima 2026. aasta sügiseks, kuid liiklusele avatakse uus viadukt 2027. aasta suvel.
Hagudi rabas käib loomatunnelite ehitus
Raplamaal on üks suurim väljakutse ehitustööde teostamine Hagudi rabas, kus tuleb keerukates tingimustes ja keskkonda võimalikult vähe häirides rajada raudteetrassi tarbeks enam kui 600-meetrine betoonkonstruktsioon raba serva. Hagudi rabaplaadil on esimese sektsiooni vaiad betoneeritud, käib armeerimine ning järgmiste sektsioonide vaiade puurimine. Tunnelite rajamine raba otstes on alanud ja nende ehitus kestab kogu suve. Samuti jätkub suvel rabaplaadi ehitus Hagudi rabas.
Alu–Kärpla vahelisel ehituslõigul, kus valmib kokku viis Rail Baltica rajatist, on juuni lõpu seisuga tööd jõudnud eri etappidesse. Vigala jõe sillal on rajatud vundamendivaiad ning tehtud esimene tagasitäide; suvel jätkub sammaste ehitus. Kuusiku ökoduktil käib seinte armeerimine ja betoneerimine; Rõue jõe sillal on käsil sammaste ehitus, mis peaks lähiajal lõppema; ning käivad ettevalmistused sillateki plaadi rajamiseks. Raela ökoduktil on seinad valmis ning käib lae ehitus. Aasu viaduktil on vaiatööd lõppenud.
Velise raudteesild saavutas oma kõrguse
Juuni keskel jõuti Kärpla-Selja vahelisel raudteelõigul asuva Velise raudteesilla kõrgeima punkti väljaehitamiseni. Silla vundamentide ehitustöödega alustati juba jaanuaris. Aastaks 2028 valmiv sild on 98 meetrit pikk ja ligikaudu 5 meetri kõrgusel maapinnast.
Silla tekiplaadi ehitamiseks kulus umbes 1280 m³ betooni ning selle betoneerimine kestis ligi 17 tundi.
Pigem väikese Velise jõe kohta kõlab silla pikkus muljetavaldavana, ent kuni 249 km/h sõitva rongi trass ei tohi tõusta, langeda ega suunda muuta järsult, mis tähendab, et rong ei saa laskuda kõigepealt jõeorgu ja alles siis jõge ületada; sild peab ületama ka jõeoru.
Samal lõigul käivad hoogsad tööd ka teistel rajatistel. Kärpla ökoduktil rajatakse betoonkonstruktsioone, Lihuveski loomatunnelil toimuvad tagasitäitetööd.
Suve lõpp ei too ehituses veel rahulikumaid aegu: suve jooksul ja sügise hakul alustatakse Kootja rohesilla, Nõlva viadukti, Järvakandi jaama ning Ahekõnnu viadukti ehitustöödega.
