Raske haiguse diagnoosi saanud inimestele ja nende lähedastele on ravi kõrval sama oluline vaimne tugi. Raplamaa vähihaigete tugigrupp tuli esimest korda kokku 2019. aastal. Koroona pani tegevuse mõneks aastaks seisma, uuesti alustati 2025. aasta kevadel.
Sellest sügisest veab tugigruppi kogemusnõustaja koolituse läbinud Karin Schmitte, kellel on selle haigusega isiklik kogemus.
Esimesel kohtumisel pärast suvist pausi oli ümber laua 12 inimest. Kokkusaamise esimeses pooles meenutati suvel toimunud Onkofesti. Festivali korraldustiimi poolt jagas mõtteid Taagi Tellus. Kohalviibijatest mitmed olid festivalil käinud ja andsid oma väga positiivset tagasipeegeldust toimunule. „Olen kaks aastat Onkofestivalil käinud, aga pole midagi nii helget kohanud,” võttis Ülle Laasner oma muljed kokku. Ta lisas, et Raplamaa vähihaigete tugigrupil on head suhted Eesti Vähiliiduga, käiakse nende koolitustel ja suvepäevadel. Vähiliidu spetsialistid on ka tugigruppi külastanud.
Õhtu teises pooles jagasid naised lugusid oma haigusest, raviteekonnast, tervenemisest, jätkuvalt kontrollis käimisest. Need olid avameelsed vestlused, mis raskest diagnoosist hoolimata olid täis võitlusvaimu ja elutahet. Neid jutte kuulates mõistis siinkirjutaja eriti selgesti, mida tähendab sellisel puhul võimalus rääkida, sest kuulaja, kellel on sama haigus, tõesti mõistab sind.
Vähidiagnoos muudab inimese elu hetkega. Lisaks ravile vajavad patsiendid sageli midagi, mida ükski ravim ei paku – nad vajavad inimest, kes on ise sama tee läbi käinud ja oskab päriselt mõista. „Inimene, kes on saanud raske haiguse diagnoosi, soovib emotsionaalset või kogemustuge või võimalust rääkida. Rääkimine on väga oluline. Kes ei soovi grupis oma lugu jagada, võib ainult kuulata,” sõnas Karin Schmitte. Naised on loomu poolest avatumad, aga väga oodatakse ka mehi grupiga liituma.
Vähiravi ei lõpe haigla uste juures. Diagnoos puudutab kogu inimese elu, sealhulgas ka vaimset tervist, peresuhteid, tööelu, igapäevast toimetulekut ja tulevikku. Sageli tekivad küsimused ja mured just siis, kui arstivisiit on juba läbi saanud.
Onkoloogika on isiklikest vajadustest sündinud ja kogukonna kaasatusel kiiresti kasvav liikumine, mis loob vähipatsientidele ja nende lähedastele turvalise tugivõrgustiku ja kuuluvustunde.
“Seisame selle eest, et vähidiagnoos ei katkestaks elu, vaid looks uue ruumi koosolemiseks, mõistmiseks ja kasvamiseks. Just siin saab aidata inimene, kes on ise sarnase kogemuse läbi elanud. Kogemuslik tugi ei asenda arsti, psühholoogi ega teisi spetsialiste. Küll aga aitab see vähendada üksildustunnet, anda lootust ning pakkuda praktilist tuge olukordades, mida mõistab kõige paremini keegi, kes on ise sama teekonna läbi käinud.” Nii on kirjutatud onkoloogika koduleheküljel. Oma lugudega kinnitasid seda ka tugigrupi liikmed.
Raplamaa vähihaigete tugigrupp saab kokku iga kuu viimasel neljapäeval Rapla kultuurikeskuse Valgre toas kell 17.30–19.30.
