Kultuurifestivalist „Särin” on saanud osa Rapla identiteedist, mis peale kohalike toob aina enam kokku inimesi ka kaugemalt ning pakub publikule tõeliselt mõnusa kompoti muusikast, kunstist, kirjandusest, filmist ja teatrist, millest igaüks leiab just selle kultuurikogemuse, millele ka aastate pärast mõelda.
11.-12. septembril toimunud üheteistkümnenda „Särina” märksõnadeks võiks olla keskkonnahoid, luule ja kirjanduse tähtsus ning žanrite ühendamine ja piiride nihutamine. Festivali toimumise paik, vana autobaas, on küll läbi aastate jäänud samaks, kuid vahendid, millega sealseid ruume ja hoovi on kaunistatud, on ajas muutunud.
Üks ägedamaid ja huvitavamaid detaile oli sel aastal näiteks joogipurgi avamisrõngastest ja lõngast tehtud nii-öelda kardinad. Nostalgilisi hetki pakkus fotosein ja „Särina” plakatinäitus ning pilku püüdis Märt Vaidla kassi kujutav teos. Märkimata ei saa jätta ka asjaolu, et naljalt ei leia teist sellist kultuurifestivali, kus muusikat saab nautida saunalaval olles või ainult rätiku väel näppu visates.
