Avalik kiri: On aeg lõpetada tuuleparkide eriplaneering Märjamaa vallas

Evelin Lehis
Keskkonnahindamise ekspert (The World Bank, Washington D.C.; European Investment Bank, Luxembourg; The European Bank for Reconstruction and Development, London);
PhD The University of Denver (USA), MA The Johns Hopkins University (USA), Certificate of Law The Hague Academy of International Law (The Netherlands)

Märjamaa tuuleparkide eriplaneeringu (EP) eesmärk on välja selgitada kõik tuuleparkide rajamiseks sobivad alad vallas. See eesmärk aga ei aita leida kõige paremaid lahendusi, mis koormaksid kohalikku keskkonda ja inimesi kõige vähem ning oleksid kohalikule majandusele ja kogukondadele mingilgi moel kasulikud(1).
Ka planeeringu keskkonnamõju strateegilises hindamises (KSH) ei üritata leida keskkonna seisukohast parimaid alasid, sest asukohtade alternatiive ei võrrelda(2). Hoolimata vallavanema ennustusest, et sõelale jääb üks-kaks eelvaliku ala nagu paljudes teistes valdades(3), oleme tänaseks jõudnud olukorda, kus sõelale on jäänud üheksa võimalikku ala kokku kuni 90 tuulegeneraatoriga, mille maksimaalne lubatud kõrgus on 290 meetrit.
Märjamaa on pindalalt üks suuremaid valdu Eestis – suuruselt seitsmes. Kuid isegi nii suures vallas on ebaratsionaalne kaaluda üheksat tuuleala kuni 90 tuulegeneraatoriga ilma selge eesmärgita valida üks või kaks sobivaimat asukohta. Oleme korduvalt kuulnud, et Eestis oleks lisaks vaja umbes 100 tuulegeneraatorit. Selles valguses on Märjamaa lähenemine pisut absurdne.
Lisaks on loomulikult vaja arvestada ka kohaliku vaatenurgaga. Tasub vaid kaardile vaadata tõdemaks, et vallas on mitmeid asulaid, mille 10 kilomeetri raadiusesse jääks neli või rohkem tuuleparki. Märjamaa alevi ja Orgita 10 kilomeetri raadiusesse jääks kuus eelvaliku tuuleparki kokku kuni 57 tuulegeneraatoriga(4). Kuni kolme kilomeetri raadiuses jääksid tuulikud vaadetes domineerima. Kogu vallas poleks lagedat ala, kust ei paistaks mõni eelvaliku tuulepark(5).
Pimedal ajal on avamaastikel tuulegeneraatorite valgushäiringud nähtavad kogu valla territooriumil. 290-meetriste tuulegeneraatorite puhul peavad inimesed umbes 3 kilomeetri raadiuses taluma varjutust. Pole avaldatud, mitu elamut jääb üheksa eelvaliku ala kolme kilomeetri raadiusesse taluma ka varjutust. On aga teada, et 78 elamu juures ületatakse soovitatavat varjutuse piirnormi (8 tundi aastas) ja 113 elamu juures ületatakse päevanormi (30 minutit päevas)(6).
Müra- ja muude häiringute intensiivsus ning sagedus hakkavad valla territooriumil sõltuma aastaajast ja ilmastikuoludest nagu tuule suund, tuule tugevus, pilvisus, õhuniiskus jne.
Lisaks ebaratsionaalsele EP eesmärgile leida nui neljaks kõik sobivad alad, on vallal ebaõnnestunud ka kohalike sisuline kaasamine. Kuigi EP algatati juba 2022. aastal, toimus esimene üldsust teavitav avalik koosolek tuuleparkide teemal alles 2025. aasta aprillis. Seejuures koosoleku organiseerijaks ei olnud mitte vald kui eriplaneeringu korraldaja, vaid kohalik MTÜ Eluterve Märjamaa(7). Sellel koosolekul nõudis vallavanem, et arvamused avalikustatud dokumentidele KSH programmi etapis peavad olema konkreetsed, ametlikud ja põhjendatud(8). Järgnevalt tagasiside tabelit ja täiendatud KSH programmi lugedes aga selgus, et vald ei pidanud mitte ühtegi kohaliku inimese või kodanikuühenduse poolt esitatud ettepanekut edasises eriplaneerigu protsessis arvestamise vääriliseks(9).
Nii avalikel koosolekutel kui ka oma tagasisides viitasid kohalikud inimesed tõsistele puudustele EP protsessis ja ettevalmistatud dokumentatsioonis. Vallaametnikud aga ei näi isegi olevat teadlikud, et EP korraldaja (s.o vald, ja mitte konsultant või ametiasutused) vastutab planeeringu käigus ettevalmistatavate dokumentide sisu kvaliteedi ja seadusele vastavuse eest. Vald suundus KSH programmi etapist järgnevasse eelvaliku eelnõu ettevalmistamise etappi, arvestamata ühtegi kohalikku arvamust või ettepanekut(10).
Käesoleva aasta 27. mail teavitas vald üldsust pressiteate vahendusel, et samal päeval toimus töökoosolek, kus vallavalitsusele esitati tuulealade eriplaneeringu asukoha eelvaliku eelnõu ning KSH I etapi aruanne(11). Järgnevalt informeeris vallavanem juunikuu vallavolikogu koosolekul volikogu liikmeid, et eelvaliku eelnõu koos KSH I etapi aruandega on ette valmistatud, on avalikult väljas ja saadetud ametiasutustele kooskõlastamiseks ja seisukohtade andmiseks. Pärast koosõlastamist planeeritakse avalikku väljapanekut septembris ja avalikke koosolekuid oktoobris-novembris.
Eeldatatavaks eelnõu volikogule saatmise ajaks pidas vallavanem 2027. aasta algust(12). Tänaseks pole avalikkusele lisateavet jagatud, millal võib oodata avalikku väljapanekut ja arutelusid. Küll aga väitis vallaametnik 14. septembril mulle kirjalikult, et vald saatis dokumendid valitsusasutustele vaid esialgse tagasiside saamiseks. “Tegemist ei olnud planeerimisseaduse § 105 kohase ametliku kooskõlastamise ja arvamuse andmise menetlusega.”
Enne kui alustada teist korda eriplaneeringu eelvaliku dokumentide kooskõlastamist ametiasutustega, teen ettepaneku lõpetada Märjamaa valla tuuleparkide eriplaneering järgnevatel põhjustel:

1. Eriplaneering ei väljenda avalikku huvi(13) ega ole kooskõlas teiste ruumilist aspekti väljendavate strateegiliste dokumentidega(14). Rapla Maakonnaplaneering 2030+ ei näe ette tuuleparke, sest maakonnas pole piisavalt tuuleressurssi(15). Loodusressursside kasutuse eelduseks avalike huvide nimel on ressursi piisav olemasolu. Ei ole mõistlik korraldada planeeringut loodusressursi kasutuse kohta, mille piisavust eriplaneeringu elluviimiseks pole kinnitatud ja ei üritata kinnitada ka planeeringu käigus.
Võib järeldada, et tuuleparkide EP ei ole avalikes huvides ja seega pole põhjendatav jätkuvaks EP menetluseks kulutatav ajaline, rahaline ja inimressurss. Konfliktid vallas ettevalmistatava üldplaneeringuga on kirjeldatud punktides 2. ja 5.

2. Eriplaneeringu eesmärk pole seadusega kooskõlas(16). EP seadusest lahknevat eesmärki — leida kogu valla territooriumil kõik sobivad tuuleparkide alad — pole vald põhjendanud. Vallal on küll kaalutlusõigus, aga see pole piiramatu ja vald pole seni ratsionaalselt põhjendanud, miks otsitakse kõiki sobivaid, aga mitte kõige paremaid lahendusi, kus väärtustataks keskkonna säilitamist ning negatiivsete mõjude vältimist ja vähendamist.
Lisaks pole tuuleparkide EP eesmärk kooskõlas valla kavandatava üldplaneeringuga. Üldplaneeringu kohaselt on tuuleparkide EP eesmärk leida asukoha eelvaliku käigus sobivaimad kohad tuuleparkidele ja seejärel, alternatiivseid võimalusi kaaludes, leida parim asukoht ühe tuulepargi rajamiseks(17).

3. Eriplaneering ei väljenda kohalikku huvi ega lähtu kohalikest huvidest(18). Vald pole korraldanud ühtegi uurimust analüüsimaks, kas ja kuidas kohalik huvi on EP elluviimisel arvesse võetud. Olemas ei ole ei majanduslikku ega sotsiaalset analüüsi. Seega puudub täielikult informatsioon eriplaneeringu elluviimisega seotud mõjudest kohalikule majandusele ja kogukondadele.
Lisaks ei vasta KSH I etapi aruanne miinimumnõuetele ega sisalda süsteemset ja asjakohast informatsiooni, mis aitaks lahendada KSH põhiküsimust lähtudes kohalikust huvist: milline või millised alad vallas oleksid keskkonna seisukohast kõige sobivamad tuulepargi rajamiseks. Kõikide võimalike sobivate alade leidmine ilma alternatiivide võrdluseta ei väljenda kohalikku huvi, sest ei otsita kohalikku keskkonda kõige vähem koormavat lahendust.

4. Eriplaneeringu KSH sisu ei vasta seaduses esitatud nõuetele(19). Seadusega nõutud teemade käsitlemata jätmine KSH I etapi aruandes ei piirdu alternatiivide võrdlusega. Puuduvad ka teised nõutud teemad, näiteks kumulatiivsed mõjud (nt Via Baltica ja tuuleparkide koosmõju), mõjud inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele (nt kas ja kuidas tuulepargid mõjutavad mobiilsideühendust)(20).
Need teemad, mis on KSH aruande osaks, on puudulikult käsitletud. Valdavalt ei tuvasta KSH isegi võimalikke mõjusid ega kirjelda neid (näiteks märgib KSH, et tuulepargid tekitavad müra, aga ei nimeta ega kirjelda ühtegi võimalikku mürast tulenevat mõju ning seda, kas või kuidas on inimesed ja loomad mürast mõjutatud). Seega puudub asjakohane mõjuanalüüs ja KSH aruandes esitatud järeldused ei ole pädevad.

5. Eriplaneering pole teostatav(21). Valla üldplaneering välistab rohevõrgustiku tugialadele ja koridoridele uute tootmis- ja äriobjektide ehitamise (v.a põllumajandus- ja metsamajandusmaa kasutuseks vajalikud hooned ja rajatised teatud juhtudel). Vastavalt üldplaneeringule on vald nõus erandkorras kaaluma päikeseparkide arendamist rohevõrgustiku aladel ainult siis, kui on täidetud teatud tingimused — näiteks kui metsa raadamine on välistatud ja päikeseparke kavandatakse vaid olemasolevatele lagedatele aladele(22). Üheksast tuuleparkide eriplaneeringu eelvaliku alast kattuvad kaheksa rohevõrgustikuga, kus uute tootmisobjektide ehitamine on välistatud(23).

6. Eriplaneering on kaotanud usalduse kohalike silmis. Käesolev tuuleparkide eriplaneeringu menetlus ei ole paljudele vallaelanike ja puudutatud isikute jaoks enam usaldusväärne, kuna EP on ebaratsionaalselt korraldatud ja sisutühi. Pole isegi teada täpselt, kui suur osa elanikkonnast toetab või on vastu tuuleparkide ehitamisele oma kodukohta, sest vald pole vastavat uuringut korraldanud ega sisuliselt kohalikke kaasanud. Küll aga väljendas rahvaalgatuse käigus ligi 2000 inimest oma allkirjadega vastuseisu tuuleparkidele.
Vallaelanike ja kodanikuühenduste arvamuste ning ettepanekute täielik ignoreerimine tuuleparkide KSH programmi etapis on kahtlemata vähendanud kogu protsessi usaldusväärsust kohalike silmis veelgi. Kohaliku elanikkonna usaldus tuuleparkide EP menetlusprotsessi vastu on valla poolt maha mängitud ja selle taastamine käesoleva eriplaneeringu käigus on arvatavasti võimatu.

Kõigest eelnevast lähtuvalt on eriplaneeringu menetlusprotsess ja dokumentatsioon puudulikud ega saa olla aluseks informeeritud ja ratsionaalselt põhjendatud vallavolikogu otsusele eriplaneeringu eelvaliku alade osas. Volikogu otsus eelvalikute osas (kas ühe või mitme otsusena), mis on tehtud vaid poliitilistel kaalutlustel ja ülaltoodud informatsiooni eirates, annab tõenäoliselt piisava seadusliku aluse avaliku ja kohaliku huvi eest seisjatele eelvaliku otsuse või otsuste kohtus vaidlustamiseks.
On aeg lõpetada tuuleparkide eriplaneering Märjamaa vallas.

1. Planeerimisseadus § 8 Planeeringuga tuleb luua eeldused kestliku, funktsionaalse, mitmekesise, kasutusmugava, kvaliteetse ja turvalise elukeskkonna ning kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, hoides olemasolevaid väärtusi.
2. Lk.11, Märjamaa valla tuuleparkide eriplaneering. Asukoha eelvalik. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Eelnõu. Mai 2026.
3. Youtube.com. Tuulikuteemaline koosolek Märjamaa Rahvamajas 27. Aprillil 2025. Aare Hindremäe.h
4. Joonis 15, lk. 46, Märjamaa valla tuuleparkide eriplaneering. Asukoha eelvalik. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Eelnõu. Mai 2026.
5. Lk.43, Märjamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu müra, varjutuse ja nähtavuse analüüs asukohavailku täpsusastmes. Tallinn 2026.
6. Tabel 10, lk. 36-37, Märjamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu müra, varjutuse ja nähtavuse analüüs asukohavailku täpsusastmes. Tallinn 2026.
7. Planeerimisseadus § 9, (1) Planeerimismenetlus on avalik. Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitama, menetlusse piisavalt kaasama ning korraldama planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid.
8. Youtube.com. Tuulikuteemaline koosolek Märjamaa Rahvamajas 27. Aprillil 2025. Aare Hindremäe.
9. “Tuuleparkide eripleneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikul väljapanekul esitatud arvamused ja vastused.”
10. Planeerimisseadus § 99, (5) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja vaatab esitatud ettepanekud läbi ning teeb nende alusel kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu lähteseisukohtades ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmis vajalikud muudatused.
11. Pressiteade. Märjamaa valla tuulealade eriplaneeringu asukoha eelvaliku materjalid on avaldatud. 27.05.2026.
12. Youtube.com. Märjamaa vallavolikogu istung 16.06.2026. Märjamaa Vallavalitsus.
13. Planeerimisseadus § 10 (1) Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse.
14. Planeerimisseadus § 10 (3) Kohalikku huvi väljendav planeering peab lähtuma kohalikest huvidest ja olema kooskõlas riiklikke huve väljendava planeeringuga ning teiste ruumilist aspekti väljendavate strateegiliste dokumentidega.
15.  Lk. 60, Rapla Maakonnaplaneering 2030+. Rapla 2018. 
16. Planeerimisseadus § 95, (7) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlus koosneb ehitise asukoha eelvaliku tegemisest, mille eesmärk on ehitisele sobivaima asukoha leidmine, ja detailse lahenduse koostamise menetlusest.
17. Lk. 54, Märjamaa valla üldplaneeringu eelnõu. 2024.
18. Planeerimisseadus § 10, (3) Kohalikku huvi väljendav planeering peab lähtuma kohalikest huvidest ja olema kooskõlas riiklikke huve väljendava planeeringuga ning teiste ruumilist aspekti väljendavate strateegiliste dokumentidega.
19. Planeerimisseadus § 104, (2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne peab sisaldama keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lõigetes 4 ja 42 nimetatud teavet.
20. 40, (4), Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Riigi Teataja.
21. Planeerimisseadus § 97, (1) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja võib kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetada eelkõige juhul, kui: 1) koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus

    2) planeeringu koostamise eesmärk muutub koostamise käigus

22. Lk.104, Märjamaa valla üldplaneeringu eelnõu. 2024.
23. Planeerimisseadus § 11, (1) Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab planeerimisel arvesse võtma asjakohaseid ruumilist arengut mõjutavaid strateegiaid, riskianalüüse, kehtivaid planeeringuid, arengukavasid ning teisi ruumilist arengut mõjutavaid dokumente ja muud asjakohast teavet.