Olavi Tutt,
volitatud soojusenergeetikainsener
Märjamaa ja Orgita kaugküttesüsteemide ühendamine parandaks soojusvarustuse töökindlust, võimaldaks vähendada torustike uuendamisega soojuskadusid enam kui poole võrra ning looks võimalused uute tarbijate liitumiseks.
Seda näitas kahe piirkonna kaugküttesüsteemide tehniline ekspertiis, milles hinnati ka olemasolevate katlamajade võimsuste parema kasutamise võimalusi ja piirkonna soojusvarustuse pikaajalisi arengusuundi.
Praegu töötavad Märjamaa ja Orgita kaugküttesüsteemid teineteisest sõltumatult. Mõlemal on oma katlamaja ja torustik, kuid nende tehniline seisukord ja tootmisvõimsused on erinevad. Samas vajavad mõlema piirkonna kaugküttevõrgud uuendamist.
Koostasin Märjamaa ja Orgita kaugküttesüsteemide ühendamise tehnilise ekspertiisi, milles analüüsisin katlamajade tootmisvõimsusi, torustike soojuskadusid, süsteemide töökindlust ning tulevaste tarbijate liitumisvõimalusi. Arvutused näitavad, et kahe piirkonna ühendamine üheks kaugküttesüsteemiks on tehniliselt teostatav ja põhjendatud.
Torustike uuendamine vähendaks soojuskadu poole võrra
Kaugkütte tõhusus ei sõltu ainult sellest, kui säästlikult katlamaja töötab. Sama oluline on, kui palju toodetud soojusest jõuab tarbijani. Vananenud torustikes võib märkimisväärne osa energiast kaduma minna enne, kui see jõuab hoonete küttesüsteemidesse.
Märjamaa ja Orgita olemasolevate kaugküttevõrkude hinnanguline aastane soojuskadu on kokku 1746 megavatt-tundi. Analüüsi kohaselt väheneks see torustike rekonstrueerimise järel ligikaudu 790 megavatt-tunnini. Seega oleks võimalik vähendada aastast soojuskadu umbes 55 protsendi võrra.
Eriti suur on uuendamise mõju Orgital, kus olemasoleva võrgu aastane soojuskadu väheneks arvutuslikult 606 megavatt-tunnilt 150 megavatt-tunnini. Selle saavutamiseks tuleks praegune neljatorusüsteem asendada tänapäevase kahetorusüsteemiga ning rajada hoonetesse soojussõlmed, kus valmistatakse ette ka soe tarbevesi.
Need arvud näitavad, kui suure energiasäästu võib anda ainuüksi olemasoleva taristu uuendamine. Uus piirkondadevaheline ühendustorustik lisaks küll omakorda soojuskadu, kuid kogu süsteemi tulebki hinnata tervikuna.
Kaks katlamaja tagaksid suurema kindlustunde
Teine oluline kaugkütte eelis on varustuskindlus. Ühe katlamaja rike või hooldustöö ei pea tähendama kõigi sellest sõltuvate tarbijate soojusvarustuse katkemist, kui võrgus on võimalik kasutada teist tootmisallikat.
Märjamaa katlamaja tootmisvõimsus on 4,5 megavatti ja Orgita katlamajal 2,69 megavatti. Kokku on piirkonnas seega 7,19 megavatti tootmisvõimsust, mida saaks ühendatud süsteemis paindlikumalt kasutada.
Selleks oleks vaja rajada katlamajade vahele ligikaudu kahe kilomeetri pikkune ühendustorustik. Analüüsi järgi sobiks selleks torustik, mis võimaldab mõlemas suunas üle kanda 3–4 megavatti soojusvõimsust.
Praktikas tähendaks see, et ühe katlamaja avarii korral saaks teine katta osa selle tarbijate soojusvajadusest. Samuti võimaldaks ühendus tootmist paremini jaotada ning kasutada olemasolevaid katlaid vastavalt tegelikule koormusele. Täielik varustuskindlus sõltub siiski konkreetsest olukorrast ja kasutatavast reservvõimsusest.
Orgita ettevõtlusala vajab tulevikukindlat lahendust
Kaugküttevõrgu arendamisel tuleb arvestada ka piirkonna kasvamisega. Eriti oluline on see Orgita kavandatava ettevõtlusala puhul, kuhu on planeeritud uusi tootmis-, logistika- ja teenindushooneid.
Ekspertiisis on ettevõtlusala arvutuslikuks soojuskoormuseks hinnatud 2,165 megavatti. Praeguste tarbijate soojuskoormus on Märjamaal ja Orgital kokku 5,31 megavatti ning koos teadaolevate liitujatega suureneks see ligikaudu 5,8 megavatini.
Kui lisanduks ka ettevõtlusala kogu arvestuslik koormus, kasvaks kõige külmematel päevadel vajaminev küttevõimsus 7,96 megavatini. See ületaks olemasolevate katlamajade summaarse nimivõimsuse ligikaudu 0,77 megavati võrra.
Seetõttu on oluline kavandada ettevõtlusala kaugküttetrass kohe kogu tulevast soojusvajadust arvestades. Täiendavat tootmisvõimsust saab aga rajada järk-järgult vastavalt tegelikule tarbimise kasvule. Nii ei teki vajadust juba rajatud torustikke uute liitujate tõttu ümber ehitada.
Tänased otsused mõjutavad soojusvarustust
aastakümneteks
Ühendatud kaugküttevõrk looks tulevikus võimaluse kasutada hakkepuidukatelde kõrval ka teisi soojusallikaid. Need võivad olla suured soojuspumbad, geotermaalenergia ja tööstusettevõtete jääksoojus. Lisaks saaks võrku ühendada soojussalvesti, mis hoiaks toodetud soojuse alles ajaks, kui seda kõige rohkem vajatakse. Nende lahenduste kasutuselevõtt vajab küll edasisi uuringuid, kuid juba praegu tuleb luua selleks tehnilised eeldused.
Minu hinnangul tuleks Märjamaa ja Orgita kaugküttevõrkude rekonstrueerimist ning katlamajade ühendamist käsitleda ühe tervikliku projektina. Ekspertiisis esitatud soovitusliku ajakava järgi võiks projekteerimine toimuda aastatel 2027–2028 ning põhivõrkude uuendamine ja ühendustorustiku rajamine aastatel 2028–2032.
Kaugküttetaristu rajatakse aastakümneteks. Seetõttu ei tohiks selle arendamisel lähtuda ainult tänasest soojusvajadusest, vaid arvestada ka uute tarbijate ja tulevaste tootmistehnoloogiatega.
