Ligipääs Tallinna majandusruumile, suur ja paindlik arendusruum, infrastruktuuri kasvumõju (Rail Baltic, Via Baltica) – just need on Rapla maakonna tugevused ettevõtlusvaldkonnas.
Seda tõdes Ida-Viru Investeeringute Agentuuri (IVIA) juhatuse liige Teet Kuusmik Raplamaa majandusfoorumil neljapäeval, 8. oktoobril. Ettekannete ja paneeldiskussiooni käigus jõuti seisukohani, et just praegu on õige aeg maakonna ettevõtlusalade turundamiseks ning uute investorite leidmiseks.
“Raplamaa positsioon on kõige paremini kirjeldatav mitte kui alternatiiv Tallinnale, vaid kui Tallinna regiooni järgmise kasvufaasi piirkond – koht, kus järgmise põlvkonna tööstus- ja logistikainvesteeringud saavad ruumi kasvada,” rääkis oma ettekandes Teet Kuusmik. Ta luges üles Rapla maakonna kuus tugevaimat väärtuspakkumist, miks peaksid investorid ja ettevõtted vaatama just selle piirkonna peale.
Need on ligipääs Tallinna majandusruumile (ilma selle kulustruktuurita), Euroopa kahe transpordikoridori ristumiskoht, suur ja paindlik arendusruum, tasakaalustatud tööjõu kättesaadavus ja elukeskkond, madalam risk ja suurem prognoositavus (võrdluses Tallinnaga) ning arengupotentsiaal ja infrastruktuuri kasvumõju (Rail Baltic, Via Baltica).
Turunduse sihtgrupid
Kuusmik mõtiskles oma ettekandes selle üle, kes on investorid ja ettevõtted, kelle jaoks võiks Rapla olla ahvatlev sihtkoht. Olulisimaks sihtgrupiks pidas Kuusmik Eesti ettevõtteid, mis on välja kasvanud / kasvamas Tallinna või Harjumaa olemasolevatest tootmis- ja logistikapindadest. Teine sihtgrupp võiks olla logistikasektor, mis on tundlik nii ajakulu kui ka liikumise prognoositavuse suhtes.
Kolmanda sihtgrupina tõstis ta esile mujalt Eestist pärit keskmise suurusega tööstusettevõtted, kes on jõudnud oma arengutsüklis etappi, kus senised tootmispinnad ei toeta enam kasvu. Neljandaks sihtgrupiks pidas Kuusmik rahvusvahelisi tootmisettevõtteid, kes otsivad uut asukohta Euroopas. Siiski tõdes ta, et turunduse vaates ei peaks see sihtgrupp olema prioriteetne.
Teet Kuusmiku ettekanne oli üks seitsmest, mis kõlasid tänavusel Raplamaa majandusfoorumil. Ta esines oma valdkonna eksperdina, kelle juhtimisel on läbi IVIA tulnud Ida-Virumaale üle 200 miljoni euro väärtuses erainvesteeringuid ning loodud üle tuhande otsese uue töökoha. Lisaks Raplamaa tööstusalade arengupotentsiaali lahtimõtestamisele tutvustas ta ka Ida-Virumaal tehtud investeeringuid. Nende seast tõstis ta esile näiteks Narva Ettevõtlusinkubaatori, Aquaphor Internationali (veepuhastusseadmete tootmine) ja NPM Narva (püsimagnetite tootmine).
BLRT Valukoja tehas
Edulugusid on ka Rapla maakonnas. Päris mitut neist sai kuulda ka majandusfoorumil. Kõige hiljutisem neist on BLRT Valukoda OÜ tehase avamine Kohilas. Sellest kõneles BLRT Grupi juhatuse nõunik Roman Vinartchuk oma ettekandes “Tööstusinvesteeringu teekond: Maailma turg, Eesti keskkond, Tallinna kogemus ja Kohila võimalus”. Nende uhiuus tehas avati Kohilas alles paar nädalat tagasi reedel, 2. oktoobril.
Vinartchuk rõhutas oma ettekandes, et BLRT jaoks ei ole tegemist esimese, vaid teise tehasega Rapla maakonnas. Väiksem tehas on neil Järvakandis ning selle tegevusala on tööstusgaasi tootmine. BLRT Valukoja Kohilas valminud tehase investeering oli ligikaudu 14 miljonit eurot. Tehase pindala on 5500 ruutmeetrit ning see annab tööd 70 inimesele.
Juba varem oli ettevõte selgitanud tagamaid, miks rajati uus tehas just Kohilasse. Esile tõsteti kohaliku omavalitsuse toetavat suhtumist ning teisalt soodsat geograafilist asukohta ning ligipääsuteid.
Neli edukuse eeldust
Mõnevõrra teistsuguse loo rääkis mikrotorusid tootva ettevõtte Höhle OÜ asutaja Toomas Koobas. Tänaseks ta seal enam küll ei tööta ning ettevõte tegutseb nime all HellermannTyton OÜ, aga tootmine asub jätkuvalt Lõiuse külas Rapla vallas. Kunagisest sigalast on saanud tänapäevane tootmishoone, kus valmivad mikrotorud lähevad ekspordina kõikjale kogu Euroopas.
Toomas Koobas rääkis kogu loo alates idee tekkimisest kuni ettevõtte müügini 2023. aastal. Sealjuures sõnastas ta neli olulisemat eeldust, et olla ettevõtjana edukas. Esimene neist on tahtmine. “Selle puudumist ei kompenseeri mitte miski!” sõnas ta. Tahtmise all pidas ta silmas pühendatud aega ja maksimaalset pingutust, mis kokku annavadki tulemuse.
Teine oluline eeldus on kogemus, oskusteave ja huvi. Selle punkti all kõneles Koobas reisidest Aasia tehastesse, kus tegi enne oma tehase avamist tutvust sealse tehnoloogiaga. Kolmas eeldus on lähedaste sajaprotsendiline tugi, mis tuleb muuhulgas välja ka erinevates seisukohtades. Neljas ning viimane eeldus oli Koobase sõnul vastupidavus ja leidlikkus. See väljendus selles, et oma tegevust jätkas ta ka pärast mitme “ei” saamist.
Muuda suhtumist
Raplamaa ettevõtluskeskkonna ühte edulugu tutvustas Akzo Nobel Baltics AS-i juhatuse liige Elena Past. Septembri keskpaigas avas ettevõte Raplas oma tehase territooriumil uue jaotuskeskuse. Investeeringu suurus oli seitse miljonit eurot. Pasti ettekanne kandis pealkirja “7 miljoni euro investeering Raplasse: miks usaldab globaalne kontsern siinset tootmisüksust?”.
Ta rääkis, et Rapla tehase tegevuses on olnud keerulisi aegu ning ennekõike viitas ta koroonaperioodile. Õhus oli palju teadmatust ning tootjatel olid keerulised ajad. Seda tunti ka Rapla tehases. Past rääkis, et neil oli kaks valikut – kas jätkata senist tegevust ning karta, et tehas pannakse kinni, või vastupidi teha kõik enesest olenev, et kontsern Rapla tehast kinni ei paneks. Valiti teine variant ning oma suhtumine mõeldi ümber.
“Tee oma tugevused juhtkonnale nähtavaks. Tagasihoidlikkus ei ole voorus,” kirjeldas Past uut suhtumist. Kontserni juhid kutsuti külla, tutvustati neile siinset tootmist ning selle arengupotentsiaali. Tulemus oli see, et tehast ei pandud kinni ning ühtlasi hakati Raplas tootma eksklusiivseid ja keerukamaid tooteid. Nüüd tipnes kontserni usaldus 7 miljoni eurose investeeringu ning uue jaotuskeskuse avamisega.
Paneeldiskussioon
Kokku peeti Raplamaa majandusfoorumil seitse ettekannet. Lisaks eelpool välja toodud neljale ettekandele esinesid veel Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Ave Schank-Lukas, Coop Panga äripanganduse juht ja juhatuse liige Lehar Kütt ja Märjamaa vallavanem Triin Matsalu. Päeva lõpetuseks oli paneeldiskussioon, kus osalesid kõik ettekandjad, väljaarvatud Ave-Schank Lukas. Nendega liitus Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juhataja Janek Kadarik.
Arutelu alla tuli näiteks Rapla maakonna eelis lähtuvalt oma geograafilisest asukohast. Teet Kuusmik tõi välja, et Rapla asub põhja-lõunasuunalise koridori peal, mis saab alguse Helsingist ja liigub läbi Tallinna ja Harju maakonna Riia poole ning sealt edasi Poola suunas. “Raplamaa peab end brändima üles, et olla selles koridoris õige koht tootja jaoks. See võimalus tuleb ära kasutada,” rääkis Kuusmik.
Raplamaa majandusfoorumit peeti 13. korda ning tänavu kandis see pealkirja “Investeeri Raplamaale! Investeeri võimalustesse!”. See toimus neljapäeval, 8. oktoobril Rapla riigimaja suures saalis. Osalejaid oli üle kuuekümne ning sündmuse korraldas Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus.
Artikli ilmumist kaasrahastas Euroopa Liit projektiga „Atraktiivne Raplamaa ettevõtluskeskkond 2.0“.
