Kadri Paju
Johan Kristjan Aimla igapäevaelu keerleb suuresti muusika ümber. Ta õpetab Kohila Mõisakoolis lapsi, loob laule, mängib mitmeid pille ning unistab ajast, mil saaks päevade kaupa džässklaverit harjutada. Hiljuti pälvis ta riikliku tunnustuse rahvakultuuri hoidja ja edendajana, kuid ise peab ta praegu üheks oma põnevamaks ettevõtmiseks hoopis humoorikate lastelaulude kogumiku loomist.
Muusikute peres kasvanud Aimla ei arvanud lapsena sugugi, et temast endast muusik saab. Pigem vastupidi. Ta meenutab, kuidas tema isalt, kes tegeles lisaks muusikale ka surfamisega, küsiti kunagi telesaates „Tähelaev“, kas ka tema lastest võiksid saada surfavad muusikud. „Mina ütlesin, et surfamine on lahe, aga muusikuks ma kindlasti ei hakka,“ ütleb ta nüüd naerdes.
