Eesti Meediaettevõtete Liit
meedialiit.ee
Meedialiit tänab valitsust otsuse eest toetada meediat koroonakriisis, kuid toetussumma on erameedia jätkusuutlikuks toimimiseks liiga väike.
Valitsus on eraldanud kojukandetoetuseks 450 000 eurot, alandanud digitoodete käibemaksu 9%-le ning planeerinud sotsiaalkampaaniaid; need meetmed on aidanud erameediat kokku umbes ühe miljoni euroga. Hakkama saamist on toetanud ka Töötukassa meede ja palgalangetused.
“Usaldusväärne ajakirjandus on demokraatia alustala. Selle jätkusuutlik toimimine on oluline tavaolukorras ja liiatigi siis kriisiolukorras. Erameedia kärbumine aitaks kaasa sotsiaalmeedia kontrollimatutele sõnumitele, mis niigi ebastabiilses maailmas on väga ohtlik. Koroonaepideemia tõttu drastiliselt vähenenud reklaamitulud ohustavad paljude meediaväljaannete elujõulisust. Kui kahjumit arvutatakse sel aastal mitmekümnetesse miljonitesse, on ühe miljoni euro mõju väga piiratud,” kommenteerib Eesti Meediaettevõtete Liidu juhataja Merle Viirmaa.
Meedialiidu ettevõtted ootavad jätkuvalt valitsuse otsust toetada erameediat suurte teavituskampaaniatega. Me ei küsi pelgalt toetust, me pakume riigile vastu enneolematu mahu meediapindasid ja -eetrit.
Samuti palub Meedialiit algatada püsiva meedia tugisüsteemi ettevalmistamise. Mudel tuleks võtta teistest Põhjamaadest, kus meedia roll demokraatia toetamisel on hästi mõistetav.
News Media Europe ülevaadetest selgub, et Eesti on jäämas punaseks lipuks Euroopa, sealhulgas Põhjamaade meediatoetuste rivis. Rootsi valitsus otsustas toetada meediat ühekordselt 50 miljoni euroga ja suurendas iga-aastast meediasektorile eraldatavat toetust 20 miljoni euro võrra. Norra valitsus otsustas toetada meediat 30 miljoni, Taani valitsus 24 miljoni ja Soome valitus 7,5 miljoni euroga.
Ka Eesti Meediaettevõtete Liit palub algatada püsiva meedia tugisüsteemi ettevalmistamise. Mudel tuleks võtta teistest Põhjamaadest, kus meedia roll demokraatia toetamisel on hästi mõistetav. „Riik saab erameedia töötingimusi mõjutada mitte ainult otsese toe, vaid ka maksulahenduste ja võrdsete võimaluste loomise kaudu. Alates munitsipaal- ja avalik-õigusliku meedia täpsemast reguleerimisest, lõpetades digimaksuga suurplatvormidelt nagu näiteks Google ja Facebook,” ütleb Viirmaa.
