Volikogu lasi käest võimaluse elustada Okta Centrum

Rapla vallavolikogu ei toetanud eelnõud soetada Okta Centrumi kinnistu ning sellega libises käest ka võimalus viia ellu plaan kolida ajaloolise hoone ruumidesse vallavalitsus ja muusikakool.

Neljapäeval, 25. juunil toimunud volikogu istungil otsustasid volikogu liikmed muu hulgas, kas kinnitada otsuse eelnõu, millega vallavalitsus omandaks Rapla linnas Mahlamäe tänav 10 kinnistu, eesmärgiga viia kinnistul paikneva Okta Centrumi ruumidesse vallavalitsus ja muusikakool. Ostuhinnaks oli märgitud 306 000 eurot. Istungil osales 22 volikogu liiget, kellest kaheksa hääletas eelnõu poolt ja neliteist vastu. Kuna enamus eelnõud ei toetanud, seda ei kinnitatud.
Kehtiva koalitsioonilepingu kohaselt on seatud koalitsiooni ühiseks eesmärgiks luua terviklik ja elanike huvides hästi toimiv, sotsiaalselt, majanduslikult, kultuuriliselt ja territoriaalselt sidus piirkond, kus arvestatakse ja säilitatakse paikkondlikku omapära ja tasakaalustatud arengut ning Rapla valla terviklikkust.
Eelduslikult eelmainitut silmas pidades on koalitsiooniliikmed Okta Centrumi kinnistu ostu eelnõu hääletusel jäänud lahknevatele seisukohtadele. Kolm koalitsiooni liiget, Age Rebel, Kaisa Kuusemets ja Andrus Tamm toetasid eelnõud ning hääletasid selle poolt. Rebel põhjendab oma otsust, öeldes, et temale on algusest peale selge olnud, et välja pakutud lahendus vallavalitsuse ja muusikakooli jaoks Okta Centrumis on parim võimalikest variantidest.
Ka teised eelnõu poolt hääletajad, Aare Heinvee, Kuno Ahlberg, Margus Tamberg, Alar Mutli ja Hans Liibek põhjendavad oma otsust Okta kui Rapla kultuurilise märgi säilitamise otsusena, nähes hoone valla omandisse viimist ning eskiislahenduse ellu viimist kui kõige kindlamat viisi hoone säilitamiseks.
Mutli usub suisa, et mõne aja pärast jõuab samasisuline eelnõu taas volikogu ette, kuid nendib, et tingimused ei pruugi siis enam olla sellised nagu täna.
Tamm ja Heinvee ütlevad mõlemad, et kaugemasse tulevikku vaadates näevad nad Okta elustamist vallaasutuste toel kui vallale väga kasulikku teguviisi. Heinvee selgitab, et ülemaailmselt tunnustatud arhitektuurilise objekti taaselustamine vallavalitsuse hoonena oleks toonud Raplale väga vajalikku tähelepanu, oleks paigutanud Rapla väga silmatorkavalt taas kaardile, misläbi oleks ergutanud ka siinset turismielu.

Vale lähenemine ja vale aeg

Vastu hääletanute selgitustest nähtub, et üks osa põhjendab oma otsust vähese informatsiooniga, teine osa ei pea Oktasse investeerimist majanduslikult mõistlikuks ning osa lihtsalt eelistab mõnd muud varianti. Mitmed volikogu liikmed, nende seas Anne-Ly Pedaja, Jane Schelejev, Kalle Kilter, Marko Ligi ja Erika Reinumägi leiavad, et selle otsuse eelnõu kinnitamine oleks olnud vastutustundetu just valla edasist majanduslikku seisukorda silmas pidades.
Ligi selgitab, et eelduslikult tuleb Okta hoone renoveerimiseks kulutada 4-5 miljonit eurot ning sellises mahus eelarveliste vahendite ühte kohta suunamine sulgeb võimalused teisteks investeeringuteks. Ta toob välja, et kui kahe uue hoone ehitamine vallavalitsuse ja muusikakooli tarvis võib umbes samas suurusjärgus maksma minna, siis uute hoonete edasine ülalpidamine saaks olema tunduvalt odavam, kui see oleks Okta puhul. Samas tõdeb ta, et tema meelest ei sobigi vallavalitsus ja muusikakool ühte hoonesse ning et talle meeldivad siiski uued majad.
Kõige enam tõid eelnõu vastu hääletanud volikogu liikmed välja, et eelnõu oli nõrk ning puudu oli olulist informatsiooni, mis oleks võimaldanud teha adekvaatset otsust. Tarmo Lukk hindab eelnõud poolikuks ning imestab, et sellega üldse volikogu ette tuldi. Samas kõige tähtsamana toob ta esile, et ei pea Oktat just asukoha poolest vallamajale mõistlikuks. Ka mitmed teised volikogu liikmed, sealhulgas volikogu esimees Margus Jaanson on pigem negatiivselt meelestatud Okta suhtes, öeldes, et peavad praktilisemaks lahenduseks uue hoone ehitamist.
Volikogu liikme Ain Täpsi sõnul kujundasid Reformierakonna fraktsiooni liikmed ühiselt oma arvamuse Okta osas, leides, et otsuse eelnõu seletuskiri ei ava asjaolusid piisavalt, ning esitasid volikogu esimehele enne volikogu istungi päevakorra kinnitamist päevakorra muudatusettepaneku, millega soovisid, et Okta kinnistu omandamise eelnõud menetletaks kui esimest lugemist ja saadetakse vallavalitsusele täiendamiseks tagasi. Volikogu seda ettepanekut ei toetanud.
Reformierakonna fraktsiooni teine liige Ilvi Pere toob välja, et hoone ostmise juures oleks pidanud olema selge, millised tegevused valla arengukavas jäävad selle investeeringu tõttu tegemata. „Nii suured otsused vajavad volikogu komisjonide arutelusid ja peavad kajastuma meie arengukavas. Paneb tõesti imestama, et koalitsiooni juhtide poolt selliselt volikogu survestati,” sõnab ta. Samuti leiab Pere, et vajalik oleks olnud ehituslik ekspertiis.
Väino Sassi on samuti veendunud, et pikalt kasutuseta olnud hoone puhul oleks vajalik olnud enne ostmist ekspertiisiga selgeks teha hoone seisukord, et paremini hinnata renoveerimisvajaduse ulatust. Ta ütleb ka, et prioriteet peaks vallal olema uue hooldekeskuse rajamine. „Vale lähenemine ja vale aeg,” on Sassi otsuse eelnõu osas resoluutne. Seni ehitamata hooldekeskust mainivad teisedki volikogu liikmed, leides sarnaselt Sassiga, et ennekõike tuleks lõpule viia see projekt ning alles siis hakata mõtlema järgmiste investeeringute või ehitiste peale.
Ka otsuse eelnõud toetanud volikogu liikmed täheldasid, et eelnõu ei olnud kõige paremini ette valmistatud, kuid suuremat eesmärki silmas pidades leidsid, et Okta säilitamise võimalust ei tohiks sellegipoolest kasutamata jätta.

Uhkus ja eelarvamus

Otsuse eelnõud Okta kinnistu ostmiseks tutvustas vallavanem Meelis Mägi eelarve- ja arengukomisjonile 18. juunil. Seal tõi ta välja, et valminud eskiisi kohaselt on hoonesse võimalik koondada lisaks vallavalitsusele ja muusikakoolile veel Raplamaa Omavalitsuste Liit, RAEK ja teised katusorganisatsioonid.
Pindi Kinnisvara OÜ on koostanud eksperthinnangu kinnistu väärtuse osas ning koosolekul selgitas finantsjuht Küllike Orul investeeringu realiseerimisvõimalusi. Komisjonile olid kirjalikult oma seisukohad ja arvamused edastanud Margus Jaanson, Jane Schelejev ja Hannes Vald. Lähtudes sellest, et kirja teel tõi Jaanson ajakirjanikule välja, et Oktast tuleks renoveerida A-klassi energiatähisega hoone, võib eeldada, et sarnase seisukoha läkitas ta ka komisjonile.
Vallavanem aga selgitas komisjoni koosolekul, et A-klassi nõuete täitmist Okta puhul kartma ei pea, kuna tegemist on rekonstrueeritava muinsuskaitse all oleva hoonega, mille puhul energiatõhususe miinimumnõudeid järgima ei pea. Mägi selgitas lisaks, et eskiisi koostamisel on arvestatud helikindluse tagamisega, mis puudutab muusikakooli, ning on põhjendanud ehitusekspertiisi mittetegemist sellega, et otsustamise juures see põhiseisukohti ei muuda.
Kuigi volikogu liikmetes on suurt muret tekitanud just valla eelarvele pandud surve, ei ole nähtavalt läbi arutatud, millised oleksid kaasnevad kulud uute hoonete ehitamisel. Muinsuskaitse all oleva väärika kultuurimälestise kohandamine igapäevaseks tööks on kahtlemata nõudlik, kuid tühjale platsile kahe uue hoone püstipanemine ei ole samuti pelgalt ühe sammu astumine. Projekteerimise kõrval on vajalik kommunikatsioonide loomine ja arhitektuurikonkursi läbiviimine, mis juba omaette loovad sadades tuhandetes kulutusi. Kui minna uute hoonete teed, sulgeb ka see tuleviku investeeringuid.
Okta puhul on omanikud teinud ära olulise eeltöö, luues koostöös arhitektidega eskiise, kohtudes ja selgitades, painutades oma ootusi ja võimalikke ärilisi väljavaateid, et püüda vallavalitsusele vastu tulla. Seda on nad kinnitanud oma varasemates väljaütlemistes, mis puudutavad kinnistu hinda ja ka seniseid võimalikke äriplaane. Üks omanikest Kristjan Aller sõnas komisjoni koosolekul: „Tegemist on n-ö moraalse otsusega müüa kogu krunt eesmärgiga, et hoone jääks „õigetesse kätesse“, mis on Rapla jaoks oluline.” Pärast volikogu otsust Alleriga ühendust võttes jääb mees napisõnaliseks, öeldes vaid, et tema jaoks on teema lõpetatud ning et ta ei näe mõtet oma aega kulutada kõne all oleva otsuse analüüsimiseks.
Kuluaarides aga jutustatakse lugu Allerist kui omakasupüüdlikust pahalasest, kes imbus aastaid tagasi ootamatult vallavolikogu laua taha, et ellu viia omakasupüüdlikke äriplaane. Tänaseks ta enam volikogu liige ei ole, kuid jutud ei ole vaibunud ning endiselt räägitakse, et volikogus ja vallavalitsuses on inimesi, kes on nõus tema plaanide läbikukutamiseks musta valgeks rääkima, olles liiga uhked, et tunnistada Alleri positiivset tegutsemist, või jäädes kindlaks oma eelarvamustele. Jääb selgusetuks, kas selline teguviis on altruistlik püüe kaitsta koduvalda või häbitu „ärategemine”.
Pikalt arutatud vallamaja sobivuse küsimus Okta Centrumisse sai eskiislahenduse ja Muinsuskaitseameti toetuse valguses vastuse, mis justkui rahuldaks kõiki eeldatavaid vajadusi, kuid õnnelikku lõppu ei saabunud. Volikogu liige Alar Mutli sõnas optimistlikult, et Okta variant jõuab tõenäoliselt uuesti volikogu lauale, aga volikogu esimees Margus Jaanson ütles selge sõnaga, et selle juurde enam tagasi ei tulda.