Eks seegi ole monumentum

Iga tegu või tegematajätmine on jälg, millest võib ajapikku kujuneda mälestusmärk suure sünnile, või tähis, mis märgistab kadu ehk läbikukkumist. Isegi siis, kui märki ennast silmaga enam näha ei olegi. Hollivuudi pole Rapla südames ammu, aga tähendusliku objekti kuulsusrikas ehitamine ning kuulsusetu lõpp koos ehitaja ja õhkija nimedega on rahval tänaseni meeles.
Tookord sündinut vabandab ehk ainult see, et nõukogude aja lõpus valesse kohta paigutatud kultuuritempli lõpuni ehitamiseks ei olnud ei raha ega materjale. Aga paraku on rahvale seegi meelde jäänud, et kohalikul võimul ei olnud tahtmist tuntud muusiku Toivo Kurmetiga koostööd teha ega kompromisse otsida. Kurmet oli neile võõras. Nii tekkiski linna keskele kõigepealt hunnik kive ja pärast kivist väljak, mida rahvasuu tänaseni kiuslikult hollivuudi platsiks kutsub. Võib arvata, et jääbki kutsuma. Olgu kõrvalmärkusena lisatud, et kui keegi tahab kunagi tulevikus teada saada, kust see hollivuud siia tuli, leiab ta vastuse tolleaegsetest kohalikest lehtedest – seal on teod ja nimed tuleviku tarvis talletatud.
Sarnane lugu on Rapla Okta Centrumiga. Pisut ehmatav muidugi, et 1977. aastal valminud hoonet nimetatakse täna juba vanaks majaks. Isegi inimese jaoks tähendavad esimesed 43 eluaastat pelgalt kogemuste ja tarkuse kogumise aega. Paljudel jääb sellestki väheks, et mõista elamise tähendust ja vastutust. Mõni ei mõistagi, et elamine ongi vastutamine.
Endise Rapla KEK-i haldushoone näol on tegemist oma aja ühe silmapaistvama arhitekti loomingulise sähvatusega, mida tuntakse kogu maailmas. Veel enam – Okta pealtvaade on kuidagi märkamatult muutunud Raplast kaugemal selle linnakese sümboliks. Kahe torniga kiriku motiiv, mille läinud sajandi seitsmekümnendate alguses tõi käibele kunstnik Ermi Littover, oli omas ajas väga julge ja kõnekas, täna, kus tabusid vähem ja suhtlus avatum, on seda siiski raske eristada Tallinna Kaarli kirikust.
Seega ei ole Okta mitte lihtsalt üks vana hoone Mahlamäe tänavas, vaid juba ka kogu Rapla sümbol, millest võiks õigete asjade õige kokkupanemise korral kujuneda veel turismimagnet, millest siin suurt puudust tuntakse. Nüüd on Rapla vallavolikogu selle võimaluse löögi alla seadnud. Nii pillavalt ei tohiks rahva esindajad rahva varasse suhtuda. Isegi mitte siis, kui oleks midagi samaväärset või veel paremat vastu panna. Aga ei ole ju! Ja ei paista tulevat ka, kui juba olemasolevasse niimoodi suhtutakse. Ammugi mitte siis, kui klaaritakse jälle mingeid isiklikke suhteid.
Horatiuse üldtuntud lause Exegi monumentum aere perennius lühemat varianti exegi monumentum võib mitmeti tõlgendada. Aga nii või teisiti tähendab see oma kätega oma arusaamade järgi endale mälestusmärgi rajamist.
Kahju, et ehitusmeister Karl Rudolf Valdese, apteeker Rudolf Veinbergi ja Rapla haridusseltsi esimehe Jaan Rütmani vaimud on Rapla maha jätnud…