Valed ja faktid Sutlema raiest

RMK Raplamaa metsaülem Margus Emberg

RMK teostas juuni lõpus Sutlemas erakorralise, õiguspärase ja kogukonnaga kokkulepitud tingimustele vastava raie. Sellele reageeris Raplamaa Loodushoiu MTÜ minu tööandja RMK, kolleegide ja isiklikult minu vastu suunatud valede ja laimukampaaniaga Eesti Metsa Abiks (EMA) Facebooki grupis.

Meelevaldse pildiseeriaga illustreeritud kirjutises vastab tõele vaid fakt, et RMK teostas raie, muud väited tuleb ümber lükata.

Tõde on, et RMK-l oli kavatsus Sutlema langil muu hulgas ka üraskitõrje töid teha, kuid osa kogukonna liikmete vastuseisu tõttu otsustasime sellest plaanist loobuda. RMK eesmärk Sutlema langi puhul oli algusest peale riknemata kuusepuidu päästmine ja kergliiklusteel liikujate jaoks ohtlike puude likvideerimine, mis oli üheselt kirjas ka teavituses.

Miks ja mida siis ikkagi raiuti?

Tegu on metsakaitselise ekspertiisiakti alusel teostatava seisukorrajärgse lageraiega väljaspool lindude pesitsusaegset raierahu, mille teostamiseks oli olemas Keskkonnaameti luba ja raie teostati kooskõlas kõigi õigusaktidega. Vastavalt kokkuleppele RMK, kogukonna esindaja Sutlema külavanema ja Kohila vallavalitsusega jäi raiest suures ulatuses välja männi enamusega lõunaserv ja langile jäeti tavalisest rohkem säilikpuid ja kõvalehtpuu alusmetsa – seega kohalike ettepanekutega on arvestatud.
71-aastased kased ja haavad olid raieküpsed ja veelgi enam olid seda ka 81-aastased kuused, millest suur osa juba oli kahjustatud kuuse-kooreüraskite ja juurepessu poolt ning ka ülejäänud kuused olid üraskite poolt reaalselt ohustatud.
Puistu halva seisundi otsesteks põhjustajateks olid kuuse-kooreürask ja juurepess. Kindlasti ei ole kuuskedele hea pikaaegne intensiivne rekreatiivne kasutus ja süütu pole ka eelmisel aastal Sutlema kogukonnale ehitatud kergliiklustee aluse maa raadamine, mille käigus avati kuuse enamusega osal eraldisest metsaserv.
Raietööde käigus likvideeris RMK ka tormimurru ja kergteel liiklejaid ohustavad vanad ja ohtlikud puud.
Metsast ei ole võimalik raiuda ja kokku vedada ainult sihtgrupiks olevaid puid, sest traktorid peavad metsas liikuma mahtuma. Suuri puid ei ole võimalik selliselt langetada, et kõik olemasolev terveks jääb. See on üks paljudest põhjustest, miks suurema raievajaduse puhul eelistatakse raieviisina sageli just lageraiet. Pärast raie teostamist korrastatakse lank ja sinna pannakse kasvama uus metsapõlv.
Väidet, et suures mahus raiuti hoopis teisi puuliike, näiteks vahtraid, täiendati veel pärast RMK selgituste avaldamist Õhtulehes EMA grupis kommentaariga, et kuuske on laos kolm korda vähem kui mändi. Harvesteri raporti järgi raiuti vaid 310 tm ümarmetsamaterjali, lisaks hakkepuitu. Lehtpuu kütet on ainult 2%, seega ei saa väita, et suures osas võeti maha vahtraid. Aktivistide presenteeritavatel fotodel ilutsevaid kasepuid oli vaid 3% raiekogusest ja männipuude osakaal oli 27%. Seevastu kuuse osakaal oli lausa 68%.

Sealjuures olgu öeldud, et 2/3 kuusepuidust õnnestus realiseerida enne puidu riknemist ja sellest ehitatakse nüüd väikese keskkonnajalajäljega kestvustooteid – puitmaju ja rajatisi. Seega eesmärk päästa veel riknemata kuusepuit täideti. Lõplikult riknenud kuusepuitu (küttepuu ja pool paberipuust) oli u 1/3, mis läheb põletusse.

Valedega püütakse inimesi RMK vastu üles ässitada

Viidatud Raplamaa Loodushoiu MTÜ postituses kritiseeriti, et RMK võttis pesakastidega puid maha – see väide ei vasta tõele. Enne raiet tähistati kõik leitud linnukastidega puud ja need jäeti kenasti kasvama. Töötegijad ei võtnud teadlikult linnukastidega puid maha, vaid kaks sotsiaalmeedias esitletud pesakasti said viga teiste puude langetamisel. Sotsiaalmeedia postituse juures viidatud vanemad linnukastid on tõenäoliselt maha kukkunud juba enne raiet, sest RMK töötaja tuvastas langil, et linnukastid on pehastunud.
Meile teadaolevalt olid pesakastid tühjad. Kaks vana pehastunud pesakasti lebasid maas, mis olid kasutuskõlbmatud ja linnupoegadele ohtlikud, kuna rähnid olid pesakastide lennuavad rikkunud. RMK töötaja leidis langilt või selle kõrvalt kuus puudele kinnitatud pesakasti, mis olid kenasti alles, ning puud olid tähistatud.
Kahetsusväärne on ka fakt, et kahe ja poole kuu jooksul raie teavitusest kuni selle teostuseni ei soovinud keegi oma pesakasti raiealalt teisaldada. Ka Raplamaa Loodushoiu MTÜ ei teinud nende osas ühtegi konstruktiivset ettepanekut, ent nii kui raie algas, olid MTÜ fotograafid kohal.
Viidatud postituses kritiseeriti ka, et lennuvõimetu hallrästas leiti langi lähedalt, kuhu ta tõenäoliselt oli pesakastist kukkunud. Esiteks, hallrästad ei ela pesakastis, vaid teevad avatud pesi; teiseks asus mainitud lind langist kaugel värskelt niidetud metsalagendiku servas. Hallrästad lahkuvadki pesast sageli juba lennuvõimetutena, misjärel hakkavad vaikselt lennuharjutusi tehes jõudu ja oskusi omandama, seega ei ole kõnealuses leius midagi erakordset või ebaloomulikku. Maatükk, kus heina niideti, kuulub Laura Väliku perekonnale. Vastutustundetu on niita heina piirkonnas, kus tegutsevad veel lennuvõimetud ja abitud hallrästapojad ning seejärel väita, nagu oleks hoopis RMK oma eemal asuva raiega linde häirinud.
Aktivist Laura Välik läks oma laimukampaanias isiklikuks ja tuli välja alatu valega, väites, et RMK esindajana käis Margus Emberg Kohila vallavalitsuse esindajatega kohtudes välja ka julge väite – 20% Sutlema metsa raie vastasele petitsioonile allakirjutanud teovõimelistest isikutest ei olevat teadnud, millele nad alla kirjutasid.
Tõde on, et mina sellist arutelu pole algatanud ja midagi sellist väitnud ei ole. Fakt on, et Laura Välik ise mainitud koosolekul ei viibinud. Faktid on, et kõnealune koosolek oli 18. mail, kuid petitsioon koos allkirjadega jõudis minuni kolm päeva hiljem 21. mail. Laura Väliku väide eeldab, et ma oleks allkirju näinud ja nende inimestega suhelnud, kuid ma ei tunnegi neid. Tema poolt väidetud 20% eeldaks minult päris täpseid teadmisi.
Kui allkirjad 21. mail kätte sain, tundsin sealt põgusal vaatamisel peale aktivistide nimede veel ainult üht nime ja temagi ei ole kohalik elanik. Seega on vale ka väide, et 94 häält koguti külakogukonnas. Seda, et allkirju on kogutud laiemalt, kinnitavad ka mitmed Raplamaa kogukondi tundvad allkirju vaadanud inimesed. On selge, et aktivistide eesmärk polnud sisuline petitsioon, vaid enesepresentatsioon ja hetkel käimas oleva laimukampaania ettevalmistamine. Aktivistid petsid sellega kõiki Sutlema külast pärit allkirjastajaid.
Samal õhtul, kui avaldati see jultunud kunstiteos, langes inimeste koduteele järjekordne ohtlik puu, mistõttu inimesed ei pääsenud koju. Kõnekas on fakt, et kohalikud ei pöördunud abi saamiseks mitte aktivist Väliku, vaid väärika ja abivalmi külavanema Alar Haabma poole, kes omakorda palus RMK-lt luba puu eemaldamiseks. Seega on ilmselge, kelle käes on tegelikult kohaliku kogukonna mandaat.
Kõnekad faktid vaatavad vastu ka Sutlema külast, mis asub seal kunagi laiunud metsa asemel. Ringi vaadates näen külamaastikul palju puitu ehitistes (elumajades, kuurides), rajatistes ja küttepuuvirnades. Kui puit külapildilt eemaldada, siis sinna midagi peale kortermajade ja tootmishoonete kivikarkassi järele ei jää. On ilmselge, et Sutlema kogukond hindab, vajab ja kasutab puitu.
Loodame jätkuvalt, et Sutlema inimesed jagavad RMK soovi hoida meie ühist riigi tulundusmetsa nii täna kui ka tulevikus järgmistele põlvkondadele.