Algatatud on määruse eelnõu „Kohtute infosüsteemi põhimääruse” muutmiseks, mille eesmärk on eelnõu seletuskirja kohaselt muuta kohtute infosüsteemis sisalduvad isikuandmed igaühele ligipääsmatuks.
Seni on käsitletud kohtute infosüsteemis leiduvaid isikuandmeid, mis on seotud peamiselt kohtuistungite aegade ja kohtulahenditega kui avaandmeid ehk on olnud vabalt ligipääsetavad igaühele, kes on osanud otsida.
Avalikkuse nõue tuleneb Eesti Vabariigi põhiseadusest, mille kohaselt on kohtuistungid reeglina avatud, üksnes erandjuhtudel võib neid kinniseks kuulutada, ning sama kehtib ka kohtuotsuste kohta. Ühtlasi sätestavad mitmed teised seadused, et menetlusosalistel on õigus olla informeeritud kohtuistungite aegadest ja otsustest ning pääseda sellele informatsioonile ka ise ligi.
Õiguskantsler Indrek Teder on 2014. aastal ringkirjas kohtute esimeestele isikuandmete avaldamise osas kohtulahendites väljendanud, et menetlusosalistel võib olla põhjendatud huvi kohtulahendi avalikustamise suhtes selliselt, et selles on toodud kõikide menetlusosaliste täisnimed. Ühtlasi on ta välja toonud, et isikuandmete kättesaadavus on tugevalt seotud avalikkuse järelevalvega kohtupidamise üle.
Seni on menetlusosalistele tagatud võimalus oma isikuandmete kaitsmiseks, võimaldades neil taotleda üksnes initsiaalide või muude tähiste kasutamist lahendites. Õiguskantsler Teder peab selliste taotluste tegemise võimalikkust vajalikuks ning põhjendatuks eelkõige tsiviilasjades, mille suhtes puudub avalik huvi. Sellise avaliku huvi olemasolu tuleks aga igal juhul eraldi hinnata. Põhiseadusega sätestatud kohtusüsteemi avalikkuse nõue tähendab läbipaistvust, nagu viitab ka Teder, rääkides avalikkuse järelevalvest.
Kui avalikkusel puudub ligipääs kogu informatsioonile, kaasa arvatud seotud isikutega seonduvale informatsioonile, võib tekkida olukord, kus on peaaegu võimatu kohtute infosüsteemist leida midagi asjakohast ning kohtute suletud uste taga toimuv jääbki laiemale avalikkusele varjatuks. Demokraatliku kohtusüsteemi põhimõttega selline teguviis ei kattuks. Iseäranis teravalt puudutab see avaliku elu tegelaste, riigiametnike ja suurärimeeste korruptsioonijuhtumeid, mille osas on ühiskondlik teadlikkus kõrgendatult oluline.
Eelnõu ja seletuskirja koostanud justiitsministeeriumi üldosakonna infotehnoloogia ja andmeturbetalituse nõunikud Bert Blös (teenistusest lahkunud) ja Jaana Sahk-Labi on rõhunud eelnõu vajalikkuse juures eraelu puutumatusele, kuid sama palju, kui on õigus tahta oma isikuandmeid varjata, peab seadus kaitsma menetlusosaliste teisi olulisi huve.
Määruse eelnõu on külvanud mitmel pool segadust oma vastuoluliste selgituste ja osalt ka selgituste puudumise tõttu. Eesti Meediaettevõtete Liit on teinud järelepärimise riigikohtu esimehele ning võtnud arvamuse vandeadvokaadilt, kes leiab, et ühelgi juhul ei saa isikuandmete kaitset tagada kohtupidamise avalikkuse piiramise hinnaga ning määruse muutmisega ei saa piirata menetlusseadustes tagatud õigusi ega kohtuistungite kohta avalikustamisele kuuluvat teavet.
