Eelmisel esmaspäeval, 20. juulil avati Märjamaa rahvamaja Ly galeriis Helju Väli ja Kai Hermanni niplispitside ning Liina Langi pitskudumite näitus “Pits mind köidab”. Näituse korraldas Raplamaa Perenaiste Selts Pauliine ja see on avatud kuni septembri lõpuni.
Põhjus sellise pitsilise näituse tegemiseks peitub asjaolus, et see aasta on Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu poolt kuulutatud pitsiaastaks. Kuigi tänavuse erilise kevade tõttu on nii mõnigi pitsiga seotud üritus (näiteks OIDFA pitsikongress) edasi lükkunud või ära jäänud, toimub pitsiaasta Raplamaal igatahes. Ja seda suuresti tänu Ulvi Kalmetile, kelle idee oli ka just selline pitsinäitus korraldada, nagu hetkel Märjamaal näha on.
Kõik sai alguse soovist ühe tuntuima ja nüüdseks siitilmast lahkunud niplispitsimeistri Helju Väli töid esitleda. Selleks võttis Ulvi ühendust Helju lapselapse Kai Hermanniga, kes on samuti niplispitsi maailmale oma sõrme andnud, nii et üks näitusestend on pühendatud tema töödele. Helju elust rääkides tõdes Kai, et niplispitsiga ei ole kunagi hilja alustada, kuna memme, nagu Kai Heljut kutsus, alustas sellega alles 54-aastasena (olles eelnevalt teinud igasugust muud käsitööd). Kai sõnul olevat Helju niplispitsi nimetanud nii oma viimaseks armastuseks kui ka eluarmastuseks.
Näituse teine pool koosneb aga kootud pitsidest ja nende autor on Liina Langi. Avamisel avaldas Liina heameelt, et ta 15 aastat tagasi kaunis noorelt enda jaoks Haapsalu pitsimustrid avastas. See võimaldab tal enda armastusega veel pikki aastaid tegeleda. Peale Haapsalu salli mustrite on Liina kudunud ka enda väljamõeldud mustreid. Ta meenutaski seda hetke, kus „asi käest ära läks“.
Olles ostnud Muhu mustritega raamatu ja bussi oodates seda sirvides hakkasid värvilised kampsunimustrid talle pitsimustritena vastu vaatama. Ja juba mõne kuuga oligi mitukümmend uut pitsimustrit valmis. Liinal on välja kujunenud omaenda käekiri, mis on üsna tiheda kompositsiooniga ja lopsakas. Niplispitsi tegemiseni Liina veel jõudnud ei ole, kuid kuna ka tema on Helju käest omal ajal natuke õpetust saanud, on tal niplamise padi, nõelad ja hea niit olemas, kuid mida pole, on aeg.
Kes niplispitsi tegemisega kokku puutunud, teab, kui aeganõudev see on, kuid Helju uskus, et kes kord niplispitsi pulgad kätte on võtnud, hakkab selle tegemist armastama. Näituse avamisel kohal olnud Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu juhatuse esimees Liina Veskimägi-Iliste oligi õnnelik, nähes, kuidas siinkandis on niplispitsi tegemises järjepidevus olemas.
Kel aga veel ei ole niplispitsi vaimustust sees, võib selle saada kas näitust külastades või mõnelt pitsiaasta ürituselt. Juuli alguses toimus Rapla kultuurikeskuse juures avalik niplamise päev, mida samal ajal peeti ülemaailmselt veel 50 riigis. Niplajaid tuli üle kogu Eesti siis kokku 12, kuid pealtvaatajaid oli natuke vähevõitu, kuna tuulise ilma tõttu koliti tubastesse oludesse. Järgmine võimalus niplispitsi valmimist näha ja soovi korral selle tegemist proovida on 1. augustil Märjamaa Folgi ajal. Pitsiaastal on tulemas veel ka talupitside näitus Kehtna raamatukogus.
