Rapla vallas Raikküla külje all asub Raikküla mõisa kalmistu, mis on kuulutatud kultuurimälestiseks. Kõik, kes on Raikkülast läbi sõitnud, on kindlasti märganud pruuni silti, mis maantee ääres selle suunas juhatab. Sealt edasi läheb aga kalmistu leidmine juba keerulisemaks ning esmakordsel otsijal on seda leida erakordselt keeruline.
Raplamaa Sõnumitele rääkis sellest mees, kes soovis sinna viia oma külalisi. Maanteeäärne pruun silt juhatas huvilised õiges suunas, kuid sealt edasi… Sildil on kirjas, et kalmistu asub 600 meetri kaugusel. Kui need 600 meetrit ära sõita, ei märka esialgu midagi peale kraaviäärse taimestiku. Lähemal uurimisel torkab siiski silma järgmine silt. See on küll tunduvalt väiksem kui maanteeäärne ning on lisaks taimestiku poolt varjatud – silti varjutavad nõgesed ning sellest on kerge mööda sõita.
Silt suunab külastajad tee pealt kõrvale, põhja poole ning näitab, et kalmistu asub 250-meetrise jalutuskäigu kaugusel. Mõnusa jalutuskäigu vastu värskes õhus ei oleks kellelgi tõenäoliselt midagi, kuid ainus probleem seisneb selles, et kalmistu juurde ei vii ühtegi jalgrada. Kogu ümbrus on kasvanud võssa ning aastate eest seal olnud jalgrada võib vaid vaevu aimata. Pole liialdus öelda, et praegu on mälestiseni jõudmine raskendatud.
Uurisime Rapla vallavalitsuselt, mis plaanid vallal selle paigaga on. Raikküla teenuskeskuse koordinaator Anne Leht selgitas, et Raikküla mõisa kalmistu asub erakinnistul. Ta ütles, et viimati korrastas seda Raikküla vallavalitsus aastal 2016 ning uuesti plaanitakse seda teha tänavu.
“2016. aastal puhastas Raikküla vald raja võsast matmispaigani maa omanikuga koostöös. Oleme maaomanikuga suhelnud ja temaga kokku leppinud, et puhastame raja võsast ka sel aastal,” rääkis Leht. Ta lisas, et erakinnistutel ei saa omavalitsus töid teha ega viitasid paigaldada ilma omaniku loata.
“Õnneks on maaomanik koostööaldis ja nii saame paigaldada ka uue viida raja algusesse. Räägime läbi ka regulaarsemas raja hooldamises matmispaigani, et ei tekiks enam sellist seisu, et mälestis ei ole huvilistele leitav,” sõnas Leht.
Kultuurimälestiste registrist leiame, et Raikküla mõisa kalmistu on registrisse kantud numbri all 8396. Arvele on see võetud 3. novembril 1997 ning viimati on seda inspekteeritud 8. novembril 2019. Toonane Muinsuskaitseameti Raplamaa nõunik Mikk Mutso on andnud kalmistu seisundile hindeks “rahuldav”. Andrus Rospu, kes on selles ametis praegu, selgitas, et hinnang “rahuldav” on suhteliselt keskmine. Kui kalmistu oleks veel halvemas seisus, oleks sellele antud hinnang “avariiline”.
Raikküla mõisa kalmistu puhul on tegemist perekond Keyserlingide matusepaigaga. Kultuurimälestiste registris on kirjas, et krahv Alexander von Keyserling rajas oma perekonna kalmistu ilmselt Vigala mõisa eeskujul, perekonniti oldi tihedas suhtlemises. Kalmistu rajati mõisakompleksi lähedale, tee äärde istutati enelaid ja tulevase allee tekkeks puid.
Registris on välja toodud, et kalmistule on maetud neli inimest. 1874. aastal maeti sinna tütar Marie, 1885. aastal abikaasa Sinaida, 1891 Alexander Keyserling ise ja 1895. aastal poeg Leo. Raikküla mõisa peahoone praegune omanik Ivo Lambing ütles, et see number ei pruugi vastata tegelikkusele ning on võimalik, et sinna on maetud rohkem inimesi.
Meil ju seal tuntud asjapulgad nagu Anne Leht ja Anne Kalf. Peaks nende käest küsima.
Loe äkki artikkel läbi ka ja saa teada, mis asjapulk ajakirjanikule vastas.