Juba kümme aastat on Märjamaa valla Sulu külamaja olnud juulikuus kolmel päeval koduks pärimuslaagrile, mida korraldab MTÜ Wäega Wärk. Igal aastal on õpitud erinevaid teemasid, omandatud uusi teadmisi ja lihvitud vanu.
Laager ei ole mõeldud ainult suurtele, sinna on alati väga oodatud ka lapsed, kellele on laagris erinevaid töötubasid ja hulganisti vabategevust. Terves laagris osalema ei pea, osa saab võtta ka üksikutest töötubadest.
Mis on aga selle laagri järjepidevuse saladus? Laagri läbiviija Eve Burmeistri arvates on selleks inimesed, välja kujunenud “fännklubi”, kes alati laagris kohal on. “Nad isegi ütlesid sel aastal, et nad panevad oma suveasjad meie laagri järgi paika. Esiteks tahavad nad teada, millal on meie laager ja siis sealt nad loovad omale suve edasi. Põhilised laagris käijad on Kohila kandist – suur hulk lastega naisi. Nüüd näeme kooliskäivaid lapsi, aga alguses olid nad täitsa imikud. Nii et tore on näha ka laste kasvamist selle laagri kõrvalt,” sõnas Eve.
Aastate jooksul on lapsed näiteks omale paate valmistanud, T-särke ja tenniseid tuuninud, lõnga- ja tekstiilitöid teinud, samas on nad alati ka iseseisvalt endale tegevust leidnud. On ju Sulu külamaja looduskaunis kohas, jõe lähedal, kus juba lihtsalt niisamagi on tore olla ja lastel hea omapäi toimetada.
Teemasid, mida nende aastate jooksul on õpitud, on tõesti seinast seina. On näiteks proovitud erinevaid tikandeid, viltimist, kampsuneid tuunitud, pakutrükki tehtud, maalitud, raamatuid köidetud, hõbesavist ehteid tehtud, lastele kaisukarusid ja nukke valmistatud, sõlmbatikat ja shiboritehnikat õpitud, nahast ehteid valmistatud ja vaselistest muinasehteid tehtud.
Ühtegi erakordselt populaarset teemat ei oska Eve välja tuua, kuid rahva tungival soovil õpetati näiteks raamatute köitmist kaks korda, huvi oli lihtsalt niivõrd suur. Teema, mis köitis ka kaugemat rahvast, oli hõbeehted ja vaselised, kuna nende õpitubasid ei toimu just eriti tihti.
Käsitöö tegemise kõrval saab õpitud ka pärimuslikke tantse ja laule ning kuulda pillimängu, vahel ka kuulata muinasjutte. Tavaks on saanud, et igas laagris on kaks külalisõpetajat ja kahte töötuba juhendavad Wäega Wärgi naised. Õpetajate hulgas on olnud näiteks Maarja Jõevee, Astrid Post, Lembe Sihvre, Piret Kukk, Helen Sang, Jane Nikolai, Annika Põltsam, Anne Aaspõllu, Ave Sinikas, Anneli Ülemaante, Siiri Reimann, Piret Päär, Sirje Aljaste, Külli Alatare ja Piret Lehes. On ka juhtunud seda, et mõni, kes ühel aastal on õpetaja, tuleb järgmine aasta laagrielu nautima. Laagris osaleja peab küll arvestama, et ega magamiseks palju aega ei ole, näpud käivad ikka hiliste öötundideni välja.
Tavaks on ka saanud, et laagri teisel päeval toimub kultuuriõhtu, kust saavad osa võtta kõik soovijad. Näiteks on Sulu külamajas pärimuspäevade ajal käinud esinemas Naised Köögis, Lõõtspillipoisid, Ivo Linna, Margus Tabor Mamma lugudega ja Ülemakstud Rentslihärrad. Samal õhtul on võimalik vaadata ka laagris valminud esemetest tehtud näitust ja laagriliste korraldatud kohvikus keha kinnitada. Eve sõnul on ka kultuuriõhtule välja kujunenud oma kindel käijaskond. Kokku on kultuuriõhtutel ligikaudu sada külastajat ja neist umbes pool on iga kord kohal.
Sel suvel toimus pärimuslaager 15.-17. juulini ning teemaks olid karbid ja albumid. Laagrit aitas läbi viia MTÜ Märjamaa Kultuuriselts. Viimasel päeval meisterdati rahvuslikke riputatavaid ehteid ning tuuniti rõivaid, mille jaoks ammutati inspiratsiooni ümbritsevast loodusest. Traditsioonilisel kultuuriõhtul esinesid seekord humoorikate tekstide poolest tuntud Minu Isa Oli Ausus Ise ning kohalikud pillimehed-naised Kaido Võsumets, Margus Kidra ja Eve Burmeister.
Seekordne näitus ei hõlmanud vaid viimases laagris valminut, näha sai väikest läbilõiget sellest, mis üldse kümne aasta jooksul laagris osalenud osavate naiste ja laste näppude all valminud on. Töötube toetati tänavu Raplamaa Leaderi programmist, kultuuriõhtule pani õla alla Märjamaa vald. Väga tänulikud on Wäega Wärgi naised ka Sulu külamajale ja Velise Kultuuri ja Hariduse Seltsile.
