„Kui teha, siis korralikult,“ ütleb SA Märjamaa Valla Spordikeskus tegevdirektor Mart Tilk. See on moto, mis saatis tegijaid äsja avatud spordihoone valmimisel. Õppides juba tehtud vigadest ja laenates õnnestumistest, on loodud nüüdisaegne värskete lahenduste, põnevate detailide ja laialdaste võimalustega hoone.
Viimati käisid Raplamaa Sõnumid fotograafiga Märjamaa suurprojektiga tutvust tegemas kevadel. Siis oli vaatepilt sootuks teistsugune. Juulikuust said huvilised osa võtta esimestest rühmatrennidest ning alates augustikuu esimesest päevast on spordihoone tervikuna külastajatele avatud.
Vastvalminud hoone avaras fuajees tervitavad saabujaid sõbralikud administraatorid, kelle viitamisel jätame välisjalanõud riiulisse ja võtame suuna tegevdirektori juurde. Enne, kui jõuame kuhugi liikuda, näeme teda. Nimelt võib majja sisenedes täheldada teisel korrusel iseäralikku akent, kust paistab justkui kontoriruum. Nagu teada saame, asub seal tegevdirektori ajutine kabinet, kuigi tegelikult on see välja renditav väike koolitusruum. See pilkupüüdev teise korruse siseruumi aken on üks paljudest kavalatest projektimuudatustest.
Sirge seljaga sportliku tegevdirektori silmad säravad Märjamaa uuest spordihoonest rääkides. Tema liitus sihtasutusega möödunud aasta kevadel ning on saanud kaasa rääkida kogu ehitusprotsessi vältel. Tema ja teiste sihtasutuse liikmete töö tulemusena on nii vald kui ka maakond laiemalt saanud endale juurde tänapäevase hoone, mis peidab endas palju võimalusi.
Jõusaal kui maja pärl
Mart Tilk juhatab meid majas külastaja trajektoori järgi. Kõik külastajad saavad administraatorilt valge kaardi, mis võimaldab ligipääsu vastavalt sellele, kuhu minna soovitakse. Kui minek on jõusaali, avab kaart riietusruumi ja jõusaali ukse, kui algamas on rühmatrenn võimlemissaalis, avab kaart vastavalt selle ukse jne. Sisenemiseks on vaja kaarti, aga väljumiseks mitte, nii et luku taha jäämise hirmu ei teki.
Mart räägib, et tulevikus nähakse Märjamaal ööpäevaringselt avatud jõusaali, kuhu külastajad saaksid tulla administraatorist sõltumata nendesamade kaartidega, mis neil oleks juba taskus olemas.
Naistele ja meestele on eraldi riietusruumid, mille kujundus erineb kõigest värvivaliku poolest. Mõlemal pool on kolmkümmend kaardiga lukustatavat ja avatavat riidekappi, millel on lisaks ka numbritabloo. Mart selgitab, et kui pärast trenni pesema minnes ei taha kaarti sauna kaasa võtta, saab kapi lukustada ka numbrikombinatsiooniga. Saunast rääkides tõdeb Mart, et esialgses projektis ei olnud saunasid ette nähtud. Sihtasutus oli aga seisukohal, et praegusel ajal on jõusaalitreeningute ja aeroobikatrennide lahutamatu osa saun, mistõttu saunad ka projekti lisati. Selle arvelt on riietusruumides pisut vähem kappe. Kõikides ruumides lülituvad valgustid tööle ja kustuvad automaatselt, reageerides liikumisele. Ka duširuumides hakkab vesi voolama liikumise peale.
Riietusruumidest liigume edasi jõusaali. „See on kahtlemata hoone üks pärlitest,“ ütleb Mart. Oma suuruse ja varustuse poolest on tegemist maailmatasemel jõusaaliga, mis ei jää alla mitte ühelegi pealinna suurema spordisaali jõusaalile. Inspiratsiooni ja teadmisi ammutati just olemasolevatest tegutsevatest ja kiidetud spordiklubidest. Kõik kõige olulisemad masinad ja abivahendid on saalis olemas.
Lihtsate ja kiirete lahenduste asemel panustati kvaliteeti. Masinad on kõik moodsate lahendustega, lugedes ise näiteks harjutuse sooritamise kordi. Samas kui masin on võõras, saab telefoniga masinal olevat QR koodi skaneerides vaadata videolt, kuidas seda kasutada. Seadmetel on peal ka pildid, mis näitavad, kuidas ja missuguseid lihasgruppe sellel treenida.
Kasutajasõbralikkuse kõrval on pööratud tähelepanu ka silmailule. Kaugelt vaadates võib näida, et jõusaalis olevad masinad on alles kaunilt pakendatud, aga tegelikult kaunistab neid eritellimusel loodud mitmevärviline disain, mis ei ole sugugi tavapärane, kinnitab Mart. Mitte miski selles saalis ega ka ülejäänud hoones ei ole juhuslik.
Kui oled elus vähemalt korra-paar jõusaali sattunud, on enamik seadmeid ikka tuttavad ja tavapärased, aga Märjamaal leidub ka selliseid treeningvahendeid, mis võivad tekitada pisut elevust. Näiteks tavapärase sõudeergomeetri kõrval saab Märjamaal kasutada ka suusaergomeetrit ja harjumuspäraste jooksulintide kõrval on olemas eriline jooksutrenažöör, mis võimaldab krossijooksu ja jõujooksu harrastada. Jõusaalis on ala, kus saab sooritada harjutusi, kasutades iseenda keharaskust. Seal saab ronida, visata palli, tõsta pomme, taguda poksikotti või kasutada spetsiaalset abivahendit, et sooritada hüppeid.
Teine silmatorkav nurk on kaetud kunstmuruga. Spordiklubide senise kogemuse kohaselt on inimestele kunstmuruvaibal enda välja sirutamine mõnusam. Olemas on võimlemispallid ja massaažirullid. Meie sealoleku hetkel ei olnud veel varbseinu, mis pidid lähiajal lisanduma.
Esimesed rühmatrennid on tehtud
Jõusaalist suundume maadlus- ja aeroobikasaali, kus on umbkaudu pool põrandapinnast kaetud matiga ja pool on vaba aeroobikatrennideks. Mart selgitab, et maadlejate soovidele vastavalt on ruumi paigutatud erimõõtudes matt, mida saab vajadusel ka kiirelt ära võtta. Nii nagu kõik teisedki olulised detailid, on ka saali põrand valitud selline, et see oleks jala suhtes sõbralik ja pisut vetruv. Saalis on varbseinad, mida saab vajadusel alla võtta, et kasutada neid istumiseks. Seda võib vaja minna näiteks maadlusvõistluse paremaks jälgimiseks. Saalil on eraldi võimendi koos peamikrofoniga ning treeninguteks on hulgaliselt erinevaid abivahendeid, alustades treeningmattidest ja lõpetades kõiksugu hantlitega.
Kui maja alles sisustati, said mõned huvilised juulikuus juba esimesi rühmatrenne proovida. Treener Egle Hansoni hoolitseval juhendamisel sai osa võtta jooga- ja jõutrennidest, mis olid kogu kuu vältel tasuta. Tasuta trennid viidi läbi uute ruumide testimiseks, selgitab Mart. Senine tagasiside on olnud mehe sõnul väga positiivne, kõik külastajad lahkuvad majast laia naeratusega.
Ka Mart ise oli üks nendest, kes proovitrennides kohal käis. „Kuidas sa tead inimestele rääkida, kui ise ei ole kohal olnud,” ütleb ta. Edaspidi on tulemas veelgi treeninggruppe, et pakkuda inimestele võimalikult palju erinevaid valikuid ja vaheldust.
Maadlus- ja aeroobikasaalist liigume edasi läbi fuajee maja teise ossa, kus esmalt tulevad vastu tualettruumid. Edasi minnes näeme sööklaust. Sarnaselt Rapla Sadolini spordihoonega on Märjamaa spordihoone koolimaja küljes, et õpilastel oleks võimalus oma kehalise kasvatuse tunde mõnusalt läbi viia. Märjamaal on otseühendus ka sööklaruumiga, mis võimaldab neil edukalt pakkuda toitlustust ka näiteks treeninglaagritele. Sööklauksest mööda jalutades jõuame nelja riietusruumini, mis kõik on eri suurusega ja mõeldud just koolilastele kasutamiseks. Ühes riietusruumis on olemas ka saun.
Suurte võimalustega pallimängusaal
Märjamaa spordihoone üks mõjusamaid ruume on kahtlemata mahukas pallimängusaal, kus on olemas võimalus kahe täismõõtmetega saali tarvis, kaheksa sulgpalliväljakut ja saalihoki täismõõtmetes piirid. Kõik vajalik meistrivõistluste jaoks on olemas, kinnitab Mart. Puldiga liigutatavatel tribüünidel leiavad istekoha 750 inimest, aga saab ka tekitada lisaistekohti saali kõrvalkülgedes, mahutades istuma kuni 1000 inimest. Mängusaali teisele korrusele saab vajadusel veelgi istekohti luua, mis tooks potentsiaalse vaatajate arvu kuni 1500 inimeseni.
Tegevdirektor Mart selgitab, et projekti ellu viies on kõik asjaolud peensusteni läbi mõeldud, et vältida hilisemaid vigade parandusi. Ta toob näite, et esialgses projektis oli pallimängusaalis ette nähtud kogu seina ulatuses akenderida. „Mõtled, et tore, kui on päikesevalgust, aga tegelikult mängimise mõttes on see väga halb asi,” selgitab ta. Kui õhtune päike paistab sisse, võib see väga häirida mängijaid. Mõned aknad ruumi ääreosadesse siiski jäeti, kuid tänaseks on selgunud, et sealt piiluv päike häirib saali teisel korrusel lauatennisemängijaid ning juba kaalutaksegi varianti aknaklaasid ära kiletada. Sama plaaniti ka algul jõusaalis teha, aga otsustati hoopis jahutusseadmete paigaldamise kasuks, et säiliks mõnus panoraam ja samal ajal ka hea sisekliima.
Üheks erisuseks võrreldes mõne teise spordisaaliga on näiteks seegi, et tribüünide ülemisel real käivad paneelid ära, mis tähendab, et saab vabalt liikuda ülemise ja alumise saaliosa vahel. Tribüünideks ei ole pingid, vaid istekohad ning nende paigutuse osas õpiti teise spordisaali näite järgi, et ridade vahe peab olema piisavalt suur, et kõigil oleks seal hea istuda.
Nagu jõusaalis, on mujal hoones samuti pööratud tähelepanu visuaalsele poolele ning juhuslik ei ole ka näiteks puitpaneelide kujundus. Meie seal viibimise ajal oli paigaldamisel parasjagu suur LED-ekraan, millelt saab mängu ajal skoori jälgida, aga on ka võimalus näiteks mängu ennast vaadata. Need on sellised detailid, mille arvelt on võimalik pisut raha kokku hoida, aga Mardi sõnul on Märjamaa spordihoone motoks olnud läbivalt: „Kui teha, siis korralikult.”
Kui tulevad koondised mängima, on olemas nende jaoks eraldi riietusruumid, mis erinevad sisustuse poolest tavapärastest. Nende välimus on rohkem selline nagu sportlastel mujal maailmas, avatud kappide ja nagidega. Lisaks on ruumis laud ja tahvel. Ka treeneritel ja kohtunikel on oma eraldi ruum pesemisvõimaluse ja tualetiga.
Pallisaali esimese korruse alaga tutvusringi ära teinud, liigume edasi läbi fuajee ja trepist üles. Esimese asjana jõuame ainsasse nõupidamisruumi, vaatega fuajeele, millest oli enne juba juttu. Ruumis on laua taga kümme kohta ning seda saavad külastajad enda tarbeks vajadusel rentida.
Füsioterapeut ja laeakendega magamistoad
Teisel korrusel on veel füsioterapeudi ja treeneri Egle Hansoni ruum, kuhu saavad inimesed soovi korral pöörduda. Kuna jõusaalis eraldi juhendajat palgal ei ole, aga Eglel on teadmised olemas, saavad inimesed füsioterapeudi vastuvõtult otse koos Eglega jõusaali suunduda, kus ta neile sobivad harjutused ette näitab.
Seejärel jõuame juba pallisaali teise korruse alani. Saali teine korrus on justkui koridor ümber saali. Esialgses projektis oli Mardi sõnul ette nähtud põrandakate, mis võimaldaks naelikutega joosta, aga sellest otsustati siiski loobuda, kuna kate kulub ja tekitab puru. Selle asemel katab kogu saali teise korruse pinda jooksukate, mille peal on mõnus nii koolilastel sprintida kui ka lauatennist mängida. Teisele korrusele jäävad samuti kehalise kasvatuse õpetajate ruumid ning kabinet majandusjuhile ja tegevdirektorile.
Teisel korrusel olles vaatame üle ka kõige kallima projektimuudatuse, nagu Mart viitab, ehk lifti, mida esialgu ette nähtud ei olnud. „Pidasime seda kohe väga oluliseks. Kui tuleb liikumispuudega inimene, võib tal olla all ebamugav mängu vaadata, üleval on oluliselt mõnusam,” selgitab ta.
Märjamaa spordihoone ülemisel korrusel saab ka ööbida. Majutusruumidesse on hoonel eraldi sissepääs ning korraga saab 15 toas ööbida 50 inimest. Kõik toad on erinevad nii suuruse kui ka voodite poolest. Mõnes toas on ainult narid, teises tavalised voodid täiskasvanute tarbeks. Ruumides on nüüdisaegsed värvilahendused ja mõnes neist on näiteks laeaknad, mis lisavad omakorda erilisust ja hubasust. Kõigis tubades on pesemisvõimalused ning spordihoone poolt on olemas voodipesu ja rätikud. Suletekid ja padjad on koostööpartnerilt Joutsen OÜ.
Kui spordihoone 1. augustil uksed avas, said samal ajal toimunud Märjamaa päevadega seoses kohe ka ruumid inimestega täidetud. Augustis on kõikidel nädalavahetustel spordihoones laagrid.
Mart tõdeb, et kui tavaliselt on august justkui madalhooaeg, ei saa nemad öelda, et spordihoones rahvast vähe liiguks. Iga päev on inimesi jõusaalis ja pallisaal on ka juba kasutust leidnud. „Muidu nagu pole Märjamaal palju rahvast, aga õhtuti on spordihoone ümber palju liikumist,” ütleb Mart.
