-3.4 C
Rapla
Laupäev, 23 nov. 2024
UudisedKehtna laululaval avati kümme tänupinki

Kehtna laululaval avati kümme tänupinki

Neljapäeval, 20. augustil avati Kehtna laululava juures pingikobar kohaliku kultuurielu hoidjatele. Kobarasse kuulub kümme tänupinki, millest igaüks on pühendatud konkreetsele inimesele või asutusele, kes on kaasa aidanud Kehtna kultuurielu toimimisele.

Pingikobara loomist ja avamist vedasid Kehtna kultuuriselts ja Kehtna klubi. “Kümme tänupinki on kummardus ja tänuavaldus inimestele, kes teevad oma tegemisi silmapaistva järjekindlusega. Oleme siia kokku kutsunud inimesed, kelle tegevus on olnud oluline meile ja Kehtnale ja suures pildis ka kogu Eestile ja tulevikus miks mitte ka maailmale. Täna täname Kehtna kultuurihoidjaid ja tegijaid. Ja täname mitte tavapärase tänukirja ja sooja käepigistusega, vaid seekord hoopis pikemaajalise tänuga. Avame Kehtna kultuurihoidjatele tänupingid,” lausus avasõnades Anne Ummalas Kehtna kultuuriseltsist.
Pidulikuks päevaks valiti sihilikult 20. august, mis on kalendris märgitud punasega. Siis kutsub Eesti president kultuuriinimesed Kadrioru lossi juurde ning samuti talitati Kehtnas – kultuuriinimesed kutsuti kohaliku laululava juurde. Esialgu plaanisid korraldajad avada pingid pidulikult juba maikuus, kuid koroonapiirangute tõttu ei tulnud see toona välja. Seekord avati küll kümme tänupinki, kuid Anne Ummalas ütles, et neid oleks võinud olla rohkemgi. “Ühe terve rea oleks võinud vabalt veel lisada, sest tunnustatavaid oleks leidunud küll,” sõnas Ummalas. Siiski jäädi kümne pingi juurde puhtalt proosalistel põhjustel. Rohkemate pinkide rajamine oleks rahaliselt käinud üle jõu.
Pingid on mõeldud istumiseks kõigile. Ummalas ütles, et muidugi oleks tore, kui eesseisvate ürituste ajal saaksid pinkide peal istuda just need, kellele need on pühendatud. Ta avaldas lootust, et kui seal istumas käiakse, siis heidavad inimesed pilgu ka pingi seljatoele ning märkavad, kellele ning mille eest on pühendus tehtud. “Oluline on, et meil ei ununeks, milline on Kehtna kultuurielu olnud ja kes on seda vedanud,” rääkis Ummalas.
Järgmine suurem üritus Kehtna laululaval toimub juba eeloleval laupäeval, kui seal tähistatakse Kehtna Vana Aja päeva.

Kehtna laululaval avati tänupingid järgnevatele inimestele ja asutustele:

  • Johann Pukk (1882-1969) ja Helmi Undritz (1912-1993) Kehtna mõisapargi kujundamise ja hoidmise eest.
  • “Sulle, laulja ja tantsija, kes sa panustasid Kehtna Operetirahvateatri tegevusse 1976-1996”.
  • Tiiu Iling ja Urve Pregel Kehtna kultuurielu kujundamise eest 1975-2007.
  • Kersti Mäevälja Kehtna kultuurielu rikastamise eest 2007-2018i.
  • Mall Niinemets (1951-2009) rahvatantsu edendamise eest Kehtna põhikoolis.
  • “Sulle, koorilaulja ja dirigent, kes hoiad kooride traditsiooni Kehtnas aastast 1961”.
  • Ea ja Helmut Hark Kehtna noortele muusikahariduse andmise eest 1997. aastast.
  • Saima Randjärv Kehtna noortele kunstihariduse andmise eest 1991. aastast.
  • Kehtna Mõisa OÜ-le Kehtna kultuurielu pideva ja helde toetamise eest.
  • Larissa ja Arvo Pajo vabatahtliku panuse eest Kehtna kaunimaks muutmisel.

1 kommentaar

Subscribe
Notify of
1 Kommentaar
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
lembit
21. aug. 2020 21:22

ei saagi aru et need kes on ennast üles) varastand on tehtut ja in kes on üritanud ellu jääda on unustatud ntulgu sulle NEEDUS et saoled surnud mõttega