Kooliaasta algus toob lapsed ja ka lapsevanemad taas laialdasemalt liiklusesse, mistõttu tuleks liigeldes olla tavapärasest veelgi tähelepanelikum.
Rapla politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Jaan Sildoja meenutab suviselt puhkuselt naasvatele lapsevanematele ja teistele liiklejatele, et on aeg hakata taas meenutama ohutu liiklemise põhitõdesid. Septembrikuus, eriti esimestel päevadel, on liiklus tavapärasest intensiivsem, mis tähendab esmalt, et tuleks varuda senisest rohkem aega teekonna läbimisel. Liiklejaid on rohkem ning ka aega võib kuluda senisest kauem. Samal ajal tuleks pöörata senisest enam tähelepanu liiklevatele lastele, kes võivad ettearvamatult käituda.
Iseäranis ettenägelikud peaksid olema lapsevanemad, kelle võsukesed alustavad tänavu esimest aastat kooliteed, ning kindlasti lastele tutvustama läbitavat teed veel enne esimest koolipäeva. Sildoja sõnul tuleks lapsevanemal selgitada lastele võimalikke ohtusid ning näidata, kuidas ohutult sõiduteed ületada.
Ka autoga lapsi sõidutades tuleks jälgida, et seda tehakse võimalikult ohutult. Valida tuleks ohutu peatumiskoht ning väljumisel tuleks jälgida teisi liiklejaid. Koolibussist väljumisel peaks ootama enne bussi lahkumist peatusest ja alles seejärel asuda vajadusel teed ületama.
Jalgrataste ja tõukeratastega liiklemisel tuleks kasutada turvavarustust. Kiiver peab olema peas ja jalgratas tuleks ka kooli jalgrattahoidjates Sildoja soovitusel lukustada. Kuigi elektriliste tõukerataste osas reeglistik hetkel puudub, tuleks siiski kanda ka nendega sõites kindlasti kiivrit. Sildoja sõnul on üks inimene hukkunud tõukerattaga juhtunud liiklusõnnetuse tagajärjel.
Tänapäeva tänavapildis on suureks probleemiks nutiseadmete kasutamine. Ei ole tavapäratu, et nii suured kui ka väikesed liiklejad käivad tänaval, silm naelutatud telefoni. Lapsevanema roll on olla oma lapsele eeskujuks ning ka selgitada, et liikluses osaledes ei tohiks tegeleda kõrvaliste asjadega.
Nii nagu varasematelgi aastatel, on ka tänavu 1. septembril politseinikud ise tänavatel liiklust jälgimas. „Me ei võta seda kui kohustust, vaid pigem kui head võimalust kooli minevaid lapsi tervitada ülekäiguradade ja koolide ümbruses.
Kogemused ütlevad, et sellest hommikust saab positiivse laengu, sest kõik on sõbralikud, küsivad küsimusi ja tahavad pilti teha,” räägib Sildoja. Politseinike kõrval on tänavatel liiklejaid toetamas ka naiskodukaitsjad, päästjad, abipolitseinikud ning vahel ka koolipersonal. Sildoja kutsub üles kõiki huvilisi võimalusel kaasa aitama. Piirkonnapolitseiniku sõnul püütakse esimese koolinädala jooksul kõikide maakonna koolide juures tervitamas käia.
Teine oluline teema, mis tuleks kooliaasta alguses lapsega jutuks võtta, on kiusamine. „Oluline oleks, et lapsel on keegi usaldusväärne isik, kellele oma muret kurta,” ütleb Sildoja. Usaldusisik võib olla lapsevanem, sõbra vanem, õpetaja või keegi teine. Tähtis on ka julgustada lapsi vajadusel helistama hädaabinumbril või lasteabi numbril. „Hädaabinumber ongi mõeldud selleks, et saaks abi, ükskõik mis mure korral,” julgustab Sildoja. Vastavalt sellele, mis laadi murega on tegemist, asub politseiametnik tegutsema. Vajadusel kaasatakse kohalikku omavalitsust ja spetsialiste või alustatakse menetlust.
Piirkonnapolitseiniku sõnul saab kooliaasta algusest olulisemaks oma lapse käikude jälgimine ning ta paneb lapsevanematele südamele, et nad peaksid järge, kus nende laps viibib ja kellega suhtleb. Sildoja soovitab juba varakult panna paika piirid, määratleda, kuhu ja kellega laps võib minna ja mis kell ta kodus peaks olema.
Kui väljas käimised jäävad väga õhtusse, tuleks välja otsida juba ka helkurid ja need nii endale kui ka oma lastele jope külge riputada.
